Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Komeedile 67P maandumispaik sai nimeks Agilkia

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Paik komeedil 67P, kuhu Rosetta sondi uurimisrobot Philae peaks maanduma
Paik komeedil 67P, kuhu Rosetta sondi uurimisrobot Philae peaks maanduma Foto: SCANPIX

Euroopa kosmoseagentuuri sondi Rosetta missioonis uuritakse komeeti 67P/Churyumov-Gerasimenko ning robot Philae maandub sellel komeedil 12. novembril.

Paik, kuhu Philae komeedil maandub, sai nüüd nimeks Agilkia, edastab BBC.

Nimepanemiseks kuulutati välja nimevõistlus ning selle võitis nimi, mis pandi  Egiptuses Niiluse jõel asuva Agilkia saare järgi.

Kui Philae maandumine komeedile õnnestub, siis on tegemist esimese korraga, mil inimvalmistatud alus on komeedil maandunud.

Euroopa kosmoseagentuuri Saksamaal Darmstadtis asuva Rosetta missiooni kontrollkeskuse teadlased loodavad missiooni õnnestumist.

Seni kandis teadlaste poolt pardipeakujulisele komeedile välja valitud maandumispaik vaid tähist «J».

Kui Egiptusse rajata Aswani tammid, siis viidi Vana-Egiptuse templid, kaasa arvatud kuulus Isise tempel Philae saarelt Agilkia saarele.

Nüüdse missiooni läbivaks teemaks on Vana-Egiptus. Philae viitab iidsele obeliskile, mis sai uue asupaiga. Rosetta kivi aga kasutati iidsete hieroglüüfide dekodeerimiseks.

Maandumispaiga nime pakkusid välja 150 inimest. Prantslase Alexander Brouste pakutu võitis.  

Kõik nimepanemise võistlusel osaleda tahtnud pidid kirjutama lühiessee ning põhjendama oma nimevalikut.

Brouste saab auhinnaks olla koos asjatundjate ja teadlastega Darmstadtis missiooni kontrollkeskuses, kus maandumist juhitakse ja jälgitakse.

Rosetta sond on Maast umbes 580 miljoni kilomeetri kaugusel kui ta uurimisrobot Philae komeedile saadab.  Robotil kulub komeedile jõudmiseks umbes seitse tundi.

Roboti eduka maandumise järgselt alustab ta pinnaseuuringutega. Roboti saadud andmed jõuavad Rosettale ja sealt edasi Maale.

Teadlased loovada komeediuuringuga saada uusi andmeid meie päikesesüsteemi tekke kohta 4,5 miljardit aastat tagasi.

Tagasi üles