Sahara kõrbestumine algas umbes seitse miljonit aastat tagasi

Sahara kõrb Foto: SCANPIX

Hiljutine uuring näitas, et Aafrika Sahara ala kõrbestumine algas umbes seitse miljonit aastat tagasi ehk seniarvatust neli miljonit aastat varem.

9,4 miljoni ruutkilomeetri suurune kõrbeala katab nüüdseks Aafrika mandrist kümme protsenti ning ulatub Alžeeria, Tšaadi, Egiptuse, Liibüa, Mali, Mauretaania, Maroko, Nigeri, Sudaani ja Tuneesia aladele, kirjutab YLE.

Miljoneid aastaid tagasi aga oli tegemist viljaka alaga.

Hiljutised geoloogilised tõendid viitavad, et Sahara kõrb on vanem kui 2 – 3 miljonit aastat.

Tšaadist avastatud seitsme miljoni aasta vanused düünidekihid lubavad oletada, et see kõrb on seniarvatust vanem.

Norra, Prantsusmaa ja Hiina teadlased uurisid, milline on olnud Põhja-Aafrika kliima viimased 30 miljonit aastat. Seda tehti Norra Bjerknesi kliimauuringute keskuse loodud kliimamudelite abil.

Ilmnes, et hilismiotseenis 7 – 11 miljonit aastat tagasi aset leidnud klimaatilised muutused olid need, mis käivitasid Põhja-Aafrikas kuivumise ja kõrbestumise.

Kliimamudelite järgi algas Sahara piirkonna kuivumine siis, kui Tethyse ookean hakkas kokku tõmbama. Seda põhjustas Gondwana ja Lauraasia mandrite liikumine.

Teadlased on arvamusel, et Tethyse ookeani kuivamise tõttu muutus Põhja-Aafrikas suvine vihmaperiood ebaregulaarseks. Läänetuulte kadumine tekitas selle, et varem üle Põhja-Aafrika liikunud niisked õhumassid ja mussoonvihmad suundusid lõuna poole ning Põhja-Aafrikas läks kliima kuivemaks.

Põhja-Aafrika muutus lõpuks viljakast alast esmalt alaks, kus kuivad ja niisked aastaajad vaheldusid. Hiljem aga oli kuiva perioodi aina enam ning tekkis kõrbestumine.

Wikipedia: Sahara kõrb ulatub läänes Atlandi ookeani rannikuni, lõunas Sahelini. Idas Niiluse või Punase mereni, loodes Atlase mäestikuni.

Saharas valitseb kuiv troopiline kliima. Põhjaosas sajab vähesel määral talvel vihma. Kesk- ja lõunaosas esineb minimaalselt suvist vihma.