Nagu August Gailiti Toomas Nipernaadi, nii rändas ka restoran Nipernaadi Eestis ringi, et koguda inspiratsiooni kodumaistest naturaalsetest talutoodetest ja kohtuda kohalike rannakalurite ning väiketalunikega, kes on kasvatanud oma saadusi eestlasliku hoole ja armastusega.
STAARIÕHTUSÖÖK! Artjom Savitski õdusal õhtusöögil koos kaaslastega
Valdava tooraine varub restoran kokkamiseks Vihula Mõisa öko-farmist Lahemaa Rahvuspargis. Idee ongi olnud algusest peale see, et road valmiksid värskest, hooajalisest ja võimalikult kohalikust toorainest. Nii tuleb näiteks kala Peipsi järvest ja Pärnu lahest, juurikad, salatid ja ürdid nii Vihula Mõisast kui Kopra Karjamõisast, kanaliha Põhja-Eestist, veise- ja sealiha Lõuna-Eestist.
Menüü on mitmekesine. Lisaks jääb joogikaardilt silma väikestes õllekeldrites ja vabrikutes villitud marjaveine, õlut ja viina. Pakutavad road on tulvil tuttavaid maitseid ning teeninduse eest seisab hea võluv personal, kes tegeleb restoranis eestimaise toidumaagiaga.
Artjom, Artjom, Artjom - siseneb ruumi ja kõik kohad saavad teda täis! Uskumatult positiivne, avatud, lahke südamega Artjom on tänane Nipernaadi, keda kohe-kohe restorani kokal ära laseme võluda.
Noorsand on kõikidele teada ja tuntud laululind, kes siristas end võrratu häälematerjali abil saates Eesti otsib superstaari teisele väärikale kohale. Ta ei tulnud üksi. Uksed on valla ja täna saab ta koos oma sõpradega erilise kohtlemise osaliseks.
Pisukese ääremärkusega tuleb tunnistada, et siin saavad erilise kohtlemise osaliseks kõik nautlejad. Vahe on vaid selles, et Artjomi ja tema kaaslased võtame tahtlikult sihikule ning paneme kõikide jaoks letti!
Et seltskonnale see koht kohe meeldima hakkab, ei üllata enam naljalt. Niisuguste positiivselt üllatuvate nägude tunnistajaks on õnnestunud olla juba korduvalt, olgugi, et restoran Nipernaadi ju alles sündis. Armas on näha hoopis nii siirast inimest nagu seda on Artjom. Mõttetu sõnadesse pannagi, sest teadagi on see ju midagi niisugust, mida tuleb ise tunda.
Hoolitseva Nipernaadi perenaise Heli Lillepalu abiga ja soovitusel on leitud koht, võetud istet, menüüd näpus - mis siis nüüd? Vaikus? Külalised on vajunud mõttesse kulm uurivalt kortsus. Ei suutvat ära otsustada, mida siis võtta. Kõik tunduvat kuidagi nostalgiline ja isuäratav ning külalised on end eelnevalt teadlikult tühja kõhuga hoidnud.
Olgugi, et vahelduva eduga paisub ruum arutelust paksuks ja siis vakatab ning jälle samas vaimus otsast peale, on lõpuks ikkagi otsused langetatud. Mõelda vaid, et tuled chillima ja siis ka hakka veel pead murdma! Õnneks on see pingutus meeldivate killast.
Nüüd loetletakse teenindajapreilile ette kõik soovid, saadakse vastuseks lahke naeratus ning juba ta ongi läinud, et nautlejad võiksid peagi oma elamused kätte saada. Olles mõnusasti toidul hea maitsta lastud, on nüüd paras aeg kokku koguda kõik muljed.
Artjom, millise mulje jättis sulle restorani miljöö ja teenindus?
Muljed on väga positiivsed. Sisenedes tajusin olustikust õhkuvat soojust ning ma ei eksinudki - koht osutus tõesti väga hubaseks ja armsaks. Lisaks suurepärasele õhkkonnale rikastas kogemust põhjalik ja sõbralik teenindus. Midagi ei jäetud kahe silma vahele. Viimase peal! See ei olnud lihtsalt üks tüüpiline söömaskäik, vaid kogemus, mis jääb meelde pikaks ajaks.
Kellega sa õhtustasid?
Kutsusin seltsiks oma väga head sõbrad. Õppisime kunagi samas koolis. Õhtu nende pundis ja sellises kohas kulges mõnusasti ja mul on tõesti hea meel, et ka nemad jäid kõigega väga rahule. Nägin, kuidas nad olid südamest tänulikud, et sellise õhtu veetsime.
Kas pead end pigem gurmaaniks või lihtsama toidu nautijaks?
Mulle üldiselt meeldib maitsvalt süüa ning ka ise vahel kokata ja ma usun, et minus peituvad mõlemad jooned. Naudin maitsete kogemist eriti peente roogade puhul, mida varem ei ole õnnestunud mekkida. Teisalt on väga mõnus süüa lihtsat kodus valmistatud toitu, mis ei pruugi olla just midagi erilist, kuid on maitselt siiski hea ning harjumuspärane. Kõik oleneb ju tujust. Ausalt võin öelda, et söömisele ei ütle ma küll kunagi «ei».
Millised on sinu tavapärased toidueelistused?
Ma pole kunagi olnud eriti pirtsakas ning söön kõike mida pakutakse. Seetõttu ei ole varem ka eriti jälginud, mida suhu pistan. Viimasel ajal aga üritan toituda võimalikult tervislikult: püüan kasutada värskeid tooraineid, väldin ülesoolamist, tarbin vähem gaasilisi ja suure suhkrusisaldusega jooke. Joon palju vett. Minu jaoks on väga tähtis, et roog, mida söön, on värskelt valmistatud.
Millise toidu valisid? Miks?
Meie õhtusöök koosnes kolmest käigust: eelroast, pearoast ja desserdist.
Eelroaks valisin suitsupardifilee. Ütleks, et eelroogade osas oli valida kõige keerulisem, kuid kuna part on mulle varasemast hästi istunud ja suitsutatud kujul polnud veel proovinud, siis nõnda ka tuli. Ja kui hea see oli! Sulas keelel.
Pearoaks valisin veiseliha kuninglike krevettidega laavakivigrillil. See oli küll huvitav kogemus, sest liha serveeriti toorelt otse põletaval kivitükil ning grillimine tuli endal lõpule viia. Lisaks veel see, et sain oma suva järgi maitsestada. Protsessi juures on märkimisväärseim see, et liha kärsatamine pole võimalik ning suupoolis õnnestub igal juhul mõnus ja mahlane.
Desserdiks võtsin koogi valge šokolaadiga. Tõeline maiuspala! Ma pole tegelikult suur magusasõber, kuid see koogike oli superklass - pehme ja suus sulav. Mmmmmmm…
Kellel soovitad Nipernaadi restorani külastada?
Tõsimeeli soovitan kõikidele! Eriti veel siis, kui ei tea ega oska otsustada, kuhu olulist sündmust tähistama minna. Nipernaadi maitsva toidu ja hubase atmosfääriga jääb tähtpäev kindlasti väga pikaks ajaks meelde. Garanteeritud!
Artjomile pakkusid seltskonda Kristjan Sootalu ja Priit Silvet. Kristjan on Artjomi suur sõber ja bändikaaslane, kellega nad alustasid musitseerimist juba päris ammu. Priit on samuti Artjomi väga hea sõber ning klassivend gümnaasiumiaegadest.
Lisage midagi omalt poolt eelöeldule muljete kohta, mida saite.
Kristjan: Olin väga rahul sellega, et nii teenindus kui ka toidud olid üllatavalt head. Eriti muljetavaldav ja maitsev oli kivil grillitud veisefilee, mida sai ise otse lauas oma eelistuste järgi valmistada. Lisaks visuaalsele naudingule sain ka kõhu täis! Miljöö on kena ja selles valitseb meeldiv õhkkond. Suur aitäh Artjomile, kes tutvustas mulle seda uut huvitavat restorani, mida omakorda teistelegi soovitan! Aitäh võõrustajale!
Priit: Eelroana maitses suitsutatud pardifilee väga hästi. Usun, et ka teised ei pidanud oma valikus pettuma.
Pearoaks otsustasin valida veise sisefilee peedikreemi, veinikastme ja kartulivormiga. Olles näinud Artjomi laavakivil grillitud veisefileed, hakkasin juba kahtlema, kas tegin ikka õige otsuse, kuid pärast seda, kui ka minu roog oli lauas, jäin rahule. Olin isegi õnnelik, et sain kohe oma imelist rooga maitsma hakata.
Magustoiduks valisin vaarikamaiuse, mis oli ka super!
Kindlasti soovitan seda kohta tuttavatele ja mind ennast võib siin kohata ka tulevikus, sest muljed on tõesti vapustavad. Jäin väga rahule. Aitäh!
Restorani perenaine Heli Lillepalu on tagasihoidlik, kuid seda just meeldival moel - ei domineeri külaliste üle, pannes neid endid tundma eriliste, oluliste ja oodatutena. Ta võtab külalised vastu lahkel ja kutsuval ilmel, justkui aimates pilgust soove ja peas tekkivaid küsimusi, millele vastata. Paistab väga empaatiline inimene olevat. Ühesõnaga muudab sisseelamishetke sujuvaks ja täiesti pingevabaks. Tal on juba ohtralt tagasisidet melust-elust, mida südameasjaks saanud Nipernaadi restoran pakub.
Heli, räägi, millised road on kujunenud külaliste lemmikuteks?
Kõige omanäolisem väljapanek menüüs ongi kindlasti mainitud maakivigrill. Seda ei kohta inimesed tihti. Võib vist öelda, et meil saadakse valdavalt esmakordne kogemus. Toimib see põhimõttel, et laavakivi aetakse ahjus põletavalt 350 kraadini, misjärel paigutatakse puidust alusele. Serveeritakse näiteks Lõuna-Eestist toodud veise sisefilee või Narvast pärit angerjafilee. Niisugusel kujul jõuab komplekt meie armsa külaliseni, kes saab siis juba enda äranägemisel edasi küpsetada nii nagu eelistab ja saab olla ise boss, ütlemaks milline on ideaalne suupoolis just nimelt tema jaoks. Tore on näha sedasi inimesi askeldamas ja rahulolevatena. Nagu ise juba aja jooksul veendunud oled, kuuleb meie kundede suust pidevalt kiidusõnu ülivõrdes. On mainitud sedagi, et kellegi soovitusel tuldi uudistama-proovima-kogema. Küsimuse peale, et kuidas maitses, ei tule iial vastuseks lihtsalt «normaalne» või «hästi». Tuleb nii välja, et meie kokk Jevgeni on tõepoolest võlur! No mis saaks mind perenaisena veel enam rõõmustada?
Milline oli Artjomi toiduvalik ja kas see ka üllatas?
Artjomi valik oli mitmekesine ja üks neist oli samuti askeldamine maakivigrilliga. Näha oli, et ta ei pidanud oma valikus pettuma. Hoopis vastupidi - koges midagi erilist ja ühtlasi maitsvat.
Kes on Nipernaadi restoranis tavapärane külastaja ja miks peaks külastama restorani need, kes pole veel siia jõudnud?
Mida päev edasi, seda enam rõõmustab meid kohalik rahvas. Lõunasöömaajad on kujunenud kiireteks, kuna siis on peamisteks klientideks ärilõunalised. Pidevalt on siin muidugi ka välismaine seltskond, kuna nemad tulevad otse meie hotellist, kus peatuvad. Eks nad saa kogemusi siit-sealt, aga kuna nende sihtpaik on Eestimaa, siis meilt saavad nad kätte kohaliku eheda elamuse. Paistab, et see on neile oluline ja ongi tore! Olen siinsesse olustikku hästi sisse elanud, meeldib väga inimeste eest hoolitseda. Kutsun kõiki, kostitan rõõmuga ja teen tuju heaks!
Usutles Monika Kuzmina