/nginx/o/2014/10/30/3476331t1h79cd.jpg)
Väljaandes Medical Daily avaldatud artiklis seisab, et on märke, mis viitavad kiirele vananemisele ja lähenevale surmale.
Neli märki, mis võivad viidata lähenevale surmale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Me kõik vananeme ning lõpuks sureme, kuid tervisemärkide järgi saab umbkaudu teha kindlaks kui palju eluaastaid võib veel ees oodata.
Lõhnataju – et lõhnataju funktsioneeriks, peavad ninas asuvad rakud pidevalt uuenema. Vananemisega aeglustub uute rakkude teke ning nõrgemaid lõhnu ei pruugita enam tunda. Hiljutine uuring näitas, et eakad, kes ei suutnud erinevaid lõhnu ega lõhnanüansse enam tunda, surid suurema tõenäosusega järgneva viie aasta jooksul.
Kätlemine ja käepigistus – teada on, et parema haridusega inimesed elavad kauem. Ühes uuringus leiti huvitav seos hariduse ja käepigistuse tugevuse vahel. Käepigistuse tugevust peetakse üheks tervisenäitaja mõõdupuuks. Kui tervis halveneb ja jõud kahaneb, siis ei suudeta ka korralikult kätt anda. Mitmed kognitiivsed võimed näitavad hääbumise märke.
Selle aasta mais meedias avaldatud uuringu kohaselt vananevad vähemharitud kiiremini kui kõrgharidusega inimesed.
Veri – veretestid näitavad tervisliku seisundi erinevaid aspekte alates haigusest kuni kolesteroolitasemeni. Vere biomarkerite abil saab määrata, kui kaua veel elada võidakse.
Eestis tehti uuring, milles koguti verd 10 000 inimeselt. Katsealustest 500 suri viie aasta jooksul. Teadlased märkasid, et surnute veres oli neli biomarkerit rohkem kui teiste katsealuste veres. Katset korrati Soomes, kus võeti verd 7500 inimeselt ning saadi sama tulemus.
Uurijate kinnitusel näitavad biomarkerid, kas organism on nõrgenenud ja vananenud ning kas selle tõttu võidakse kergemini haigestuda.
Reaktsioonikiirus – Briti University College London teadlased tegid testi, mille abil saab mõõta varajase surma riski. Tegemist on reaktsioonikiirust mõõtva testiga.
Uuring kestis 15 aastat ning reaktsioonikiiruse katse tegi 5000 inimest, kellest 378 on nüüdseks surnud. Kui võrreldi testi tulemusi, siis ilmnes, et aeglasema reaktsioonikiirusega isikute surmarisk oli 25 protsenti kõrgem kui neil, kelle reaktsioonikiirus oli parem.
Teadlane Gareth Hagger-Johnson arvab, et aeglane reaktsioonikiirus näitab keha, aju ja närvisüsteemi vananemist.