/nginx/o/2014/10/30/3474303t1h71fb.jpg)
Soome Oulu ja Turu ülikooli teadlased koos rahvusvahelise astronoomide meeskonnaga avastasid uut tüüpi musta augu, milles on röntgenkiirgus väga tugev.
Soome teadlased avastasid uut tüüpi musta augu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uut tüüpi must auk on seni tuntud mustadest aukudest oma massilt kergem, edastab YLE.
Uue musta augu leidnud peavad seda väga ebatavaliseks.
Musta auku ei ole võimalik teleskoopide abil näha. Musta augu olemasolust annavad aimu selle ümber toimuvad protsessid.
Senise teooria kohaselt tekivad mustad augud ja väiksed neutrontähed massiivsetest tähtedest, mis oma elu lõpul kollabeeruvad.
Astronoomias on kasutusel ka termin «massiauk», millega tähistatakse kosmilist objekti, mis ei ole täitsa must auk ega ka neutrontäht.
Teadlased on loonud hulga arvutigraafikuid ja -jooniseid, mille abil musti auke ja nendega seostatavat püütakse selgitada.
Nüüd leitud uus must auk sai nimetuseks SWIFT J1753.5-0127 ning see on oma massi poolest musta augu ja neutrontähe vahepeal.
Senituntud neutrontähed on oma massilt kergemad kui Päikese kahekordne mass. Seni avastatud mustade aukude mass on suurem kui viie Päikese mass.
10 – 100 korda Päikesest massilt raskemate tähtede teekond sünnist hävinguni kestab umbes kümme miljonit aastat. Kosmilisel ajaskaalal on see ajavahemik nagu silmapilk.
Massiivsete tähtede kollabeerumisega kaasneb tavaliselt vaatemänguline supernoovaplahvatus, mille tagajärjel tähe heledus kasvab miljoneid kordi ning tekib ülitihe objekt ehk siis kas must auk või neutrontäht.