Kosmosemissioonid võivad astronaudid viljatuks teha

Astronaudid Rahvusvahelises Kosmosejaamas Foto: SCANPIX

Teaduslaborites loomadega tehtud katsed näitasid, et gravitatsiooni puudumine ja kosmiline kiirgus mõjutavad nii isaste kui emaste reproduktiivorganeid.

Teadlaste sõnul võivad kosmoselennud ja pikaajalised missioonid nagu näiteks lend Marsile mõjutada ka astronautide suguorganeid ja viljakust, edastab The Telegraph.

Oletatakse, et kosmiline kiirgus võib kahjustada naisastronautide munasarju ja meesastronautide spermat.

Kuigi enamikul astronautidel on enne missioonidele minekut juba pere olemas, pakub USA kosmoseagentuur NASA astronautidele võimalust spermat või munarakke külmutada.

NASA teadlased teevad hiirte viljakusega laborikatseid Rahvusvahelises Kosmosejaamas (ISS) tegemaks kindlaks, millises ulatuses gravitatsiooni puudumine ja radiatsioon võivad astronautide viljakust mõjutada.

Venemaal varem tehtud samasugune uuring näitas, et 1979. aastal raketiga kosmosesse saadetud isased ja emased hiired ei suutnud seal paljuneda.

Veel ühest uuringus ilmnes, et kui isased närilised pandi Maal laboris gravitatsioonivabasse ruumi, siis lakkas sperma tootmine.

USA Kansase ülikooli molekulaarfüsioloogia osakonna esindaja Joseph Tash sõnas Hawaiil peetud konverentsil, et astronaute võib ohustada sama, mis ohustas hiiri.

«Meil ei ole inimeste kohta veel vajalikke andmeid, kuid loomade puhul oli selgelt näha, mis neid kosmilistes oludes mõjutavad,» selgitas asjatundja.

Ta lisas, et samas on loomadel paljunemisvajadus väga tugev.

«Meesastronaudid võivad kosmosemissioonilt naastes näida täiesti hea tervise juures, kuid samas ei pruugi nad suuta olla viljastamisvõimelised. Astronautide võimalikku viljatust on veel vähe uuritud. Kosmoseteadlased soovitavad meesastronautidel enne missioone oma spermat ning naisastronautidel lasta munarakke külmutada,» teatas Tash.

Tashi arvates mõjutavad kosmosealuse tingimused inimkeha tähtsaid keemilisi ja füsioloogilisi reaktsioone.

Teada on, et osal astronautidel on missioonist tingituna tekkinud niinimetatud kosmoselennu sündroom, mis toob kaasa luude hõrenemise ja rakkude kiirema vananemise.

Tashi kinnitusel on kosmoselennu sündroomi sümptomite teke seotud östrogeeniga.

Kosmiline kiirgus on kosmoses tugev ning see võib järgneva 20 aasta jooksul veel kasvada, kuna Päike on liikumas rahulikku faasi ning vähem on päikesetuult, mis seda meie galaktikast eemaldaks.

Umbes 80 protsenti meessoost astronaute on pärast 6 – 8 nädalat kosmoses kogenud mitmeid tervisehäireid, kaasa arvatud nägemisprobleemid. Enamik neist vajab pärast kosmoselendu prille.

Kuna naisastronaudid on missioonidel 30 protsendi võrra vähem aega, siis on ka nende tervisele mõjuvaid kahjulikke aspekte vähem.

Seniste plaanide kohaselt peaks esimene Marsi missioon Mars One maanduma punasel planeedil 2025. aastal. Samas on hoiatatud, et Marsi lennul toimunud viljastumine võib lõppeda nurisünnitusega ning loode ei pruugi täiesti välja areneda.

Marsi astronaute ei ohusta vaid lennu pikkus, vaid ka kosmiline kiirgus, kuna enamik teekonnast on Maa kaitsvast magnetväljast väljapool.