/nginx/o/2016/02/01/4957067t1h411e.jpg)
/nginx/o/2010/08/05/413854t1h38f0.jpg)
Manija kirjalikes allikates esmamainimisest möödub 450 aastat, sel puhul kogunevad manijalased laupäeval saarekeskusesse pidama neljandat Manija päeva.
Manija mainimisest möödub 450 aastat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Manija kirjalikust ajaloost teeb ettekande riigikogu liige Mark Soosaar, keda saarepäraselt talukoha järgi Kase Margiks kutsutakse.
Kui ilm lubab, võisteldakse jutu kuulamise järel rahvalikes spordialades Täkulaiu sadamas, kui ei, siis saarekeskuses Valgul.
Õhtul esineb Kihnu Virve pereansambel ja jalakeerutuseks mängivad Manõja Poesid.
Manija päeva korraldavad Manõja kulturiselts ja SA Kihnu Kultuuri Instituut.
Esimest korda on Manijat mainitud 1560. aastal kui Holm Maunõ/Männõ heinamaa ja kalurite peatumise kohta.
Tõstamaa valla 1490 elanikust 47 elab Manija külas, mis koos Kihnu saarega on võetud UNESCO vaimse ja suulise pärandi nimekirja, sest Manilaiu 1933. aastast asustanud kihnlased moodustavad suurema naabersaarega ühise kultuuriruumi.
Manilaid kos Anilaiuga moodustab maastikukaitseala, mille üks vaatamisväärsusi on Pärnumaa suurim rändrahn, 3,4 meetri kõrgune Kokkõkivi.