/nginx/o/2010/08/04/413539t1h82c4.jpg)
Saksamaal tehtud uuring näitas seal metssigade arvukuse märgatavat kasvu.
Saksa metssead on radioaktiivsed?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Saksamaa metssigade poegade arv küündib 6 – 8, siis teistes riikides on metssigadel järglasi keskmiselt 4 -5, kirjutab Bild.
Saksa teadlaste arvates võivad metssigade arvukuse kasvu taga olla 25 aastat tagasi toimunud Ukraina Tšornobõli tuumakatastroofi järelmõjud.
Siis ulatus radioaktiivne pilv üsna kaugele ning ka Euroopas said paljud metsad radioaktiivsusega saastatud.
Saksamaal lasti möödunud jahihooajal maha 650 000 metssiga, aasta tagasi oli tapetud metssigade arv vaid 287 000.
Vastavalt seadusele peab Saksa riik radioaktiivsed metssead jahimeestelt ära ostma, et nende arvukusest ülevaadet saada.
Kuigi Tšornobõli katastroof toimus veerand sajandit tagasi, on Saksamaa metsades radiatsioonitase siiani küllaltki kõrge. Arvatakse, et metssigade arvukuse kasvule on aidanud kaasa nende söögiks olevad seened ja trühvlid, mis suudavad väga hästi radioaktiivsust absorbeerida.
Väga suure metssigade arvukusega paikades kontrollitakse pärast tapmist, kas nende organismis on radioaktiivset saastet. Ainuüksi Baieris on 70 sellist loomade radioaktiivsuse mõõtmisjaama.
Asjatundjate hinnangul väheneb taimestikus radioaktiivsus aastatega, kuid seentes võib see pikemat aega säilida.
Arvtakse, et radioaktiivsuse probleem kestab Saksamaa metsades veel umbes 50 aastat.
Tšornobõli tuumakatastroof leidis aset Ukrainas Tšornobõli tuumaelektrijaamas 26. aprillil 1986. aastal kui elektrijaama neljanda energiabloki reaktor plahvatas.
Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal ja Valgevenes. Saaste riivas ka Euroopa piirkondi.