/nginx/o/2008/08/28/69300t1hbf14.jpg)
Teadlased on pärast Pekingi olümpiamängudel maailmarekordeid püstitanud Jamaica sprinteri Usain Bolti jookse küsinud, kui kiiresti on võimalik joosta ja kust algavad inimvõimete piirid.
Teadlased: Usain Bolt alistab 9,50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurijate arvates suudab tippvormis sprinter nagu Usain Bolt ideaalsetes oludes 100 meetrit läbida isegi alla 9,50, kirjutab AFP.
«Siis kui Maurice Green 1999 alistas 9,80, peeti seda tippsaavutuseks. Nüüd aga ollakse juba 9,60 lähedal. 9,50 alistamine pole enam võimatu,» arvasid teadlased.
Kui Jamaica sprinter Usain Bolt jooksis Pekingis 100 meetris uueks maailmarekordiks 9,69, näitas tuulemõõtur nulli. Lisaks pidurdas enda võidus kindel Bolt enne finišeerimist jooksu, kaotades mõned sajandiksekundid.
Uurijate sõnul on 196 sentimeetri pikkusel Boltil teiste jooksjate ees eeliseid.
«Bolti sammu pikkus on umbes 2,43 meetrit, samas näiteks Asafa Powellil on see 20 sentimeetrit lühem,» selgitasid teadlased.
Teadlased vaatlesid veel teisi Bolti jooksu mõjutavaid tegureid.
«Bolt kaotas 100 meetris lõpupidurduse tõttu viis sajandikku. Kui näiteks lisada, et jooksu ajal puhuks pärituul lubatud kaks meetrit sekundis, siis see kiirendaks jooksu 15 sajandiku võrra. Kui jooks veel viia 2500 meetri kõrgusele, siis tooks see veel kümme sajandikku sekundit juurde. Nüüd võib juba 9,50 peale mõtlema hakata,» kirjeldasid uurijad.
Nad lisasid, et vähemalt teoorias on maailmas olemas mees, kes ideaalsetes oludes on 100 meetrit võimeline jooksma alla 9,50.
«Vaatama, mis edasi saab. Nii umbes 30 aasta pärast võib asja juurde tagasi tulla,» laususid teadlased.