/nginx/o/2014/10/09/3417029t1h1b59.jpg)
Austraalia Griffithi ülikooli teadlaste sõnul asuvad Indoneesias maailma ühed vanimad koopajoonised, mille vanus on umbes 40 000 aastat.
Indoneesiast leiti maailma ühed vanimad koopajoonised
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koopaseintel on näiteks kujutatud pühvleid, sigu ja inimkäsi, edastab Live Science.
See leid esitab väljakutse seni levinud teooriale, et Euroopas on maailma vanim koopakunst.
«Seni on arvatud, et Lääne-Euroopa on koopajooniste ja -kunsti sünnipaik. Leid lubab oletada, et 40 000 aastat tagasi hakati koopaseintele joonistama ka teistes paikades. Saab järeldada, et koopajooniseid tehti juba Aafrikas ning sealt väljarännanud võtsid selle oskuse kaasa,» selgitas uurija Maxime Aubert.
Iidsed koopajoonised leiti Indoneesia Sulawesi saare koobastest. Lisaks joonistele paljastusid sealt ka inimtegevuse jäljed nagu loomaluud, tööriistad ning ka ookrivärv.
Stiili poolest meenutavad Sulawesi koopajoonised Euroopast leitud koopajooniseid. Seal on ka niinimetatud käekujutisi, mille puhul on käsi pandud koopaseinale ning ümber on pritsitud ookrit. Seinale jääb siis heledam käepilt.
Samasuguseid «käsi» võib leida ka Hispaaniast El Castillo koopast. Nende vanus on umbes 37 300 aastat.
Nii Euroopa kui Kagu-Aasia koopajooniste põhiteemaks on metsloomad.
Prantsusmaal asuvas Chauvet' koopas on kujutatud lõvisid, hobuseid ja hüääne. Sulawesi koopas aga minipühvleid, metssigu ja sigahirvi.
Austraalia Wollongongi ülikooli teadlane Adam Brumm külastas Sulawesi koobast 2011. aastal ning leidis sealt ka niinimetatud koopa popkorni, mis on kaltsiidikogumikud. Need sisaldavad vähesel määral radioaktiivset uraani, millest tekib aja jooksul toorium.
Selle «popkorni» abil saab samas teha kindlaks ka koopakunsti vanuse.
Aubert ja ta kolleegid said andmed seitsmes koopas oleva 14 koopajoonistuse kohta. Uuring näitas, et need pärinevad ajavahemikust 17 400 kuni 39 900 aastat tagasi.
Teadlane lisas, et uraanil põhinev uuring ei anna siiski koopajooniste tegemise täpset, vaid ligilähedase aja. Selle tõttu võib oletada, et osa maalinguid on veelgi vanemad.
Uurijad peavad Sulawesi saare Leang Timpusengi koopas nelja meetri kõrguses laes olevat käekunsti maailma vanimaks käekunstinäiteks. Samas on see vanimaks tõendiks inimeste kohalolust Sulawesil.
Selles koopas on ka sigahirve pilt, mille vanus on umbes 35 400 aastat. Oletatakse, et tegemist on vanima looma kujutava koopajoonisega.
Teadlaste sõnul tekkisid kunsti algmed maailma eri paikades üksteisest sõltumatult. Võimalik, et selle tõid kaasa Aafrikast umbes 100 000 aastat tagasi väljarändajad.