Video: mis inimesi tegelikult motiveerib?

Töötajad

FOTO: SCANPIX

USA Massachusettsi tehnoloogiainstituudi teadlased tegid kindlaks, et inimesed ei ole lõputult manipuleeritavad ning raha ei ole alati niiöelda porgandiks.

Nad tegid üliõpilastega premeerimise ja karistamise katsed. Katsalused pidid meelde jätma numbreid, lahendama ristsõnu, mõistatusi ning katsel oli ka füüsiline osa.

Soorituste eest premeeriti neid kolmel erineval tasemel: viletsa soorituse eest sai väikese summa, keskpärase soorituse eestsuurem summa ning väga hea soorituse eest väga suur summa.

Teadlaste sõnul enamikus firmas premeeritakse sellisel viisil.

Uuring näitas, et kui tegemist oli füüsilist jõudu ja käelist tegevust nõudvate asjadega, toimis see premeerimine hästi. Kui aga lisati ka vaimset pingutust ning loogilist ja abstraktset mõtlemist vajavaid asju, siis see enam ei töötanud.

Uurijatele oli üllatus, et kõige enam ajutööd nõudvad ülesanded, mille eest pakuti väga suurt summat, ei olnud suurele osale jõukohased. Neid katseid teinud said kõige viletsamad tulemused. Selline premeerimissüsteem seega ei tööta puhul, mis nõuab ajutööd.

«Lihttööliste jaoks on raha motivatsiooniks, kuid nii ei ole see vaimse töö tegijate puhul. Nende puhul on tasul väiksem tähtsus. Vaimse töö tegijad vajavad palju autonoomiat ja iseotsustusõigust, siis on ka tulemused head,» selgitati.

Austraalia tarkvarafirma Atlassian tegi katse, milles andis töötajatel üheks ööpäevaks totaalse vabaduse teha just seda tööd, mida ise tahavad. Samas pidid neil olema ka tulemused ette näidata.

Tulemuseks oli, et töötajad töötasid vabas õhkkonnas intensiivsemalt ja loomingulisemalt ning firma sai varasemaga võrreldes rohkem kasu. Eesmärk täideti ühe päevaga.

Firmajuhid otsustasid töötajatele anda otsustamisvabaduse pärast seda, kui rahaga premeerimise süsteem enam ei toiminud.

Asjatundjate sõnul ei tööta enam vana süsteem, mille puhul seatakse kasumi teenimine firma üldeesmärgist ette. Siis ei pruugi töötajad rahul olla ning teenused ja tooted võivad kehvaks muutuda.

Kui firma saab aru, et inimesi käivitab motivatsioon ja enda arendamine, mitte vaid raha, siis muudetakse ka suhtumist.

Uurijate sõnul töötavad paremini need töötajad, kellel on autonoomia, suur iseotsustamise õigus ning vaba valik.

Need tööandajad, kes lubavad töötajatel ise oma tööalast elu juhtida, on alluvate seas populaarsed.

«20. sajandi piitsa ja prääniku meetod 21. sajandi interneti ja sotsiaalmeedia ajastul ei anna soovitud tulemusi. Töö motivatsiooniks on iseotsustamisõigus, mitte suurem rahasumma,» selgitati.

Tagasi üles