Napoleon kaotas Waterloo lahingu kaardi trükivea tõttu?

Näitleja kehastamas Napoloen Bonaparte`i

FOTO: SCANPIX

Prantsusmaal valmis uus dokumentaalfilm, milles tuuakse esile fakt, miks Napoleon Bonaparte võis kaotada Waterloo lahingu.

Napoleon kasutas Waterloo lahingu strateegiat ette valmistades kaarti, mis tõi talle 1815. aastal kaotuse, kukutas Prantsuse impeeriumi ning hävitas tema poliitilise ja sõjaväelise karjääri, edastab The Telegraph.

Napoleon tegi trükiveaga kaarti kasutades valearvestuse, arvates et Wellingtoni hertsog on oma vägedega hoopis teises kohas kui tegelikult oli. Kaart andis ühe kilomeetri pikkuse vea.

Selle tõttu paigutas Napoleon oma suurtükiväe pisut valesti ning suurtükikuulid ei tabanud Briti, Preisi ja Hollandi vägesid.

«Napoleon kasutas Waterloo lahingu strateegia ettevalmistamisel trükiveaga kaarti. See selgitab tema segadusse sattumist kui lahing käivitus. Tegemist on üha veaga mitmest, mida Napoleon tegi enne seda lahingut ja selle lahingu ajal,» selgitas dokumentaalfilmi tegija Franck Ferrand.

Ta lisas, et lahingu jaoks tähtis Mont-Saint-Jeani farm oli paigutatud kaardil tegelikust asukohast ühe kilomeetri kaugusele. Just üks kilomeeter oli see strateegiline kaugus, kuhu Napoleoni suurtükid suutsid tulistada. Seega oli lahingu tulemus juba ette teada.

Veaga kaardi avastas Belgia ajaloolane Bernard Coppens Brüsselis sõjandusmuuseumist. Coppens oli Ferrandi filmi juures nõuandjaks.

«Võrdlesime lahingus kasutatud rükitud kaarti käsitsi joonistatud originaalkaardiga ning leidsime trükivea. Farm oli vales kohas ning seal oli ka üks teelõik, mida tegelikult ei eksisteerinud,» laususid asjatundjad.

Kas Waterloo lahingu tulemus oleks olnud teistsugune kui Napoleonil oleks olnud õige kaart?

Ferrandi sõnul ei oleks pruukinud see nii olla ning sellele viitab ka Napoleon Bonaparte`i noorema venna Jerome Bonaparte`i kiri, mille kohaselt kaotas Napoleon Waterloos täielikult pea ja kontrolli oma vägede üle. Ta ei osanud anda selgeid instruktsioone oma kindralitele Neyle ja Grouchyle.

Samuti alahindas Napoleon oma vastast, Briti Wellingtoni hertsogit ning tema paremat sõjalist strateegiat. Wellingtoni tunti ta kaasaegset seas kui väga külmaverelist armeejuhti.

Napoleon saadeti Elba saarele asumisele, kus ta püüdis teha aasta pärast Waterloo kaotust oopiumiga enesetappu ning teda püüti ka tappa.

«Leidsime Brüsseli sõjamuuseumist ka dokumendid, mis tõendavad, et kui Napoleon oli Elba saarel, siis püüdis ta endine parem käsi Charles Maurice de Talleyrand-Périgord teda tappa,» lisas Ferrand.

Wikipedia: Waterloo lahing toimus 18. juunil 1815 Prantsuse ja Seitsmenda Koalitsiooni ühendvägede vahel, mille moodustasid peamiselt Briti, Madalmaade ja Preisimaa väed. See jäi Prantsuse väejuhi Napoleoni viimaseks lahinguks.

Briti vägesid juhtis Arthur Wellesley, esimene Wellingtoni hertsog ning nendega liidus olevaid Preisi vägesid feldmarssal Gebhard Leberecht von Blücher.

Lahingukoht asub tänapäeva Belgias, kahe kilomeetri kaugusel Waterloo linnast ja 15 kilomeetri kaugusel Brüsselist ning see toimus väikesel, umbes 10 kilomeetri pikkusel alal Brüsselisse suunduval maanteel.

Waterloo lahingut loetakse küll eraldiseisvaks lahinguks, tegelikult on see seotud manööverdamise käigus toimunud mitme eellahinguga, mis suuresti määrasid ka pealahingu lõpliku tulemuse.

Napoleon Bonaparte (15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.

Napoleon valitses Prantsusmaad 11. novembrist 1799 kuni 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22. juunini 1815.

Tagasi üles