Nõukogude Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee (KGB) major Vladimir Putin saadeti Ida-Saksamaale 1985. aastal, kuid see ei olnud mingi luureagendi James Bondi stiilis seiklus.
KGB majori Vladimir Putini Ida-Saksamaa missioon ei olnud James Bondi seiklus (1)
Kuigi Teise maailmasõja ajal toimunud liitlaste suurpommitamisest oli möödunud 40 aastat oli Saksamaa idaosas asuvas Dresdenis ikka näha sõja märke, kirjutab Der Spiegel.
Samuti oli varemetes sealne kuulus kirik Frauenkirche.
Läänes peeti Dresdenit Ida-Saksamaa üheks suletumaks alaks, kuna seal ei olnud näha näiteks Lääne-Saksamaa televisiooni.
Just sellisesse linna kolis 1985. aastal Nõukogude Liidust siis 33-aastane KGB major Vladimir Putin koos abikaasa Ljudmila ja tütre Mariaga.
KGBs edukat karjääri teinud Putini jaoks oli see esimene välismissioon. Samas oli see Putini jaoks mõnevõrra pettumus, kuna teda ei saadetud salamissioonile Lääne-Saksamaale, isegi mitte Berliini, kus oleks luuraja jaoks olnud palju huvitavat.
Putini kontor asus Dresdenis aadressil Angelikastrasse 4 ning tegeles tavapärase paberitööga.
Putini Ida-Saksamaa missiooni kohta ei ole Venemaal kuigi palju andmeid avaldatud.
Putin on paaris intervjuus öelnud, et tema ülesanne Ida-Saksamaal olles oli eelkõige hankida vettpidavat informatsiooni Lääne-Saksamaal asunud NATO üksuste kohta.
Selle tarbeks sõlmis ta suhteid Dresdeni tehnikaülikooli välisüliõpilastega, kelle abil lootis ta saada kontakte talle vajalike isikutega. Teistel andmetel luuras ta väga osavalt Ida-Saksamaa juhtkonna järele.
On oletatud, et tegelikkuses kogus Putin ajaleheväljalõikeid ning edastas Moskvasse sisutühje raporteid.
Putin ja ta pereliikmed elasid Dresdenis aadressil Radebergstrasse 101 luksuslikus korrusmajas. Samas majas elas ka mitu Ida-Saksamaa luureametnikku. Ida-Saksamaa salapolitsei Stasi esindus oli jalutuskäigu kaugusel.
Putinite abielu ei ole kunagi kirjeldatud kui ideaalset, kuid Ljudmila Putinale olevat Ida-Saksamaal meeldinud. Seda eelkõige sakslaste viisakuse ja puhtusearmastuse pärast.
Vladimir Putin ei saanud just parimat palka, kuid ta suutis siiski raha kõrvale panna, et kodumaale tagasi minnes elukoht osta. Dresdenis sündis perre teine tütar Jekaterina.
Teada on, et vahel käis Putin õlut joomas Dresdeni kuulsas Radeberger Am Thori pubis.
Putinitel tekkis Saksamaal olles ka sakslastest sõpru ning koos tehti linnalähedastesse metsadesse matku. Elukoha lähedal asus jalgpalliväljak, kus Putin käis oma Stasi kolleegidega jalgpalli mängimas.
Putini kunagine KGB kolleeg Vladimir Usoltsev meenutas 2003. aastal antud intervjuus, et temal ja Putinil oli harjumus reedeti juugendstiilis suvilas keldrisauna kütta. Usoltsevi sõnul pooldas Putin nõukogude režiimi, kuid samas oli ta ka selle kriitik.
Õigusteadust õppinud Putin kritiseeris Nõukogude Liidu õigussüsteemi ja teisitimõtlejate nagu Andrei Saharovi ebaõiglast kohtlemist.
Putini vana sõber ei uskunud, et ta kunagisest KGB-kaaslasest edukas poliitik saab. Vladimir Putin sai esimest korda presidendiks 2000. aastal ning teisel korral 2012, ilma et tal oleks tõsiseltvõetavaid konkurente.
Ida-Saksamaa tähistas 7. oktoobril 1989. aastal oma 40. aastapäeva. Selle riigi juht Erich Honecker võttis vastu õnnitlusi. Sel päeval oli ka Putini sünnipäev – ta sai 37-aastaseks.
Ida-Saksamaa elas oma viimaseid päevi ning tekkisid rahvarahutused. Berliini müür kukkus 1989. aasta novembris.
Paar kuud pärast seda püüdis rahvamass rünnata KGB Dresdeni kontorit. See pani Putini raskesse olukorda ja ta nõudis, et Ida-Saksamaa sõdurid massi kontrolli alla saaksid. See ei õnnestunud.
Putin meenutas hiljem, et Moskvast teda ei aidatud.
Lõpuks rahvamass taandus ning KGB kutsus töötajad Ida-Saksamaalt tagasi. Kaasa arvatud Putini ja ta pere.
Putinid kolisid Leningradi, millest sai hiljem uuesti Peterburi.
Nüüdseks on Vladimir Putinist saanud maailma üks mõjuvõimsamaid poliitikuid. Samas aga peetakse teda ettearvamatuks. Ta ettearvamatust näitas ka selle kevade Krimmi anastamine ning seni kestev Ukraina kriis, milles arvatakse Venemaa suurt rolli mängivat.