Kanadas toimunud elektrikatkestus jättis jälje laste DNAsse

Kanadas toimunud elektriktkestus jättis jälje laste DNAsse

FOTO: SCANPIX

Geenid paljastavad inimese kohta nii mõndagi, kuid ema raseduse ajal toimunud elektrikatkestus ei peaks geenides näha olema.

Kanadas tehtud uuring näitas, et 1998. aastal Quebecki talvetormi ajal emaüsas olnud laste geenidele jättis elektrikatkestus siiski jälje, edastab Helsingin Sanomat.

Asjatundjate sõnul on rasedatel elektrikatkestuse ajal tekkinud stress salvestatud geenimällu.

Quebecki talvetormi ajal tekkinud elektrikatkestus ei olnud tavaline juhtum, sest elektriliinidele tekkis paks jääkiht, mille tõttu 1,4 miljonit inimest jäi kuueks nädalaks elektrita.

9. jaanuaril 1998. aastal jäi elektrita kogu Montreal. Lisaks talvetormile olid väga madalad temperatuurid. Sõdurid ja vabatahtlikud otsisid majapidamisi läbi aitamaks neid, keda selle tõttu ohustas alajahtumine.

Viis kuud pärast talvetormi kogusid Kanada McGilli ülikooli teadlased andmeid naiste kohta, kes tormi ajal olid lapseootel. Neil küsiti, kuidas nad hakkama said ning kas neil tekkis terviseprobleeme. Lisaks mõõdeti stressitesti abil nende stressitaset.

Kolmteist aastat hiljem kutsusid teadlased talvetormi ajal emaüsas olnud 36 last jätku-uuringutele. Neile tehti DNA metülatsioon, mis on geenide vaigistamine.

Metülatsoonis lisatakse genoomile metüülrühm, et peatada kindlate geenide avaldumist.

Tulemused näitasid, et DNA metülatsioonil on seos stressiga. Geenides oli näha, et ema oli olnud elektrita ning selle tõttu stressis.

«Metülatsioonuuring näitas geeniseost objektiivse stressiga ehk elektrist ilmajäämisest tingitud stressiga kuid mitte subjektiivse stressikogemusega,» selgitati.

Uurijate sõnul aitas see uuring paremini mõista emade rasedusaegset stressikogemust. Samas on aga objektiivset ja subjektiivset stressi raske eristada.

Uuring näitas ka seda, et ema rasedusaegseid stressijälgi ei tasu otsida laste ajurakkudest, vaid immuunsüsteemi rakkudest ja teistest keharakkudest.