Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

USA teadlane: musti auke ei pruugi olemas olla

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Kunstniku nägemus mustast august
Kunstniku nägemus mustast august Foto: SCANPIX

Teadlastel on seni üsna palju kummalisi teooriaid mustade aukude kohta.

Levinud teooria kohaselt on mustad augud universumi osad, milles gravitatsioon on nii võimas, et sellest ei pääse massiga objektid enam välja, kirjutab Huffington Post.

Nüüd aga käis USA Põhja-Carolina ülikooli teadlane Laura Mersini-Houghton välja, et musti auke ei pruugi olemas olla. Teadlase sõnul näitab matemaatiline mudel ära, miks musti auke tekkida ei saa.

Mersini-Houghtoni sõnul oli tal seda avastust ka endal raske uskuda. Paljud ta kolleegid suhtuvad uude teooriasse skepsisega.

«Teadusringkondades on musti auke uuritud rohkem kui 50 aastat ning välja on pakutud erinevaid variante. Ka seda, et on mitut liiki musti auke. Nüüdne oletus on aga erinev,» teatas naine.

Ta uurimistöö kannab nime «Musta augu informatsioonikaotuse paradoks». Selle aluseks on nii Albert Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille kohaselt mustad augud saavad tekkida kui ka kvantteooria, et mitte mingi informatsioon ei saa universumist lõplikult kaduda.

Levinud teooria kohaselt tekivad mustad augud siis, kui  massiivne surev täht kollabeerub. Väidetavalt suudab must auk neelata ainet oma ümbrusest.

Mersini-Houghtoni sõnul aga kollabeeruv täht kaotab vaid massi ning mitte mingit musta auku ei teki.

Mersini-Houghton ja ta Kanada Toronto ülikooli kolleeg Harald Pfeiffer tegid arvutimudeli, mille kohaselt «tähe kokkukukkumine on piiratud ning tähe kest plahvatab».

Teadlased lisasid, et tegelikkuses ei teki ka singulaarsust, kus aine on väga tihe ja kuum, et seal ei kehti enam tavapärased füüsikaseadused.

«Me ei tea tegelikult, kas ja kuidas mustad augud tekivad. Oletatakse, et aegruum surutakse kokku ning universumisse tekivad augud, mis neelavad kõike, kuid ei anna enam välja midagi. Kui aga singulaarsust ei ole olemas, siis oleme tagasi nullpunktis. Me ei tea tegelikult, kas musti auke on olemas või mitte,» selgitasid teadlased.

Mitmed teised teadlased on sellise mustade aukude mitte eksisteerimise spekulatsiooni vastu.

Mersini-Houghtoni sõnul on ta kolleegide kriitikale avatud.

Tagasi üles