Emma Watson kõneles pühapäeval New Yorgis ÜRO peakorteris oma rollist organisatsiooni UN Women hea tahte saadikuna ja oma isiklikust kokkupuutest soolise diskrimineerimisega.
Emma Watson võitleb soolise ebavõrdsuse vastu: kogesin seksismi juba 8-aastaselt
24-aastasest näitlejannast sai feminist juba noores eas ja nüüd teeb ta koostööd uue kampaaniaga HeForShe, mille eesmärgiks on «mobiliseerida mehi soolise diskrimineerimise vastu».
«Kaheksa-aastasena ajas mind segadusse, et mind nimetati kamandajaks, kuna soovisin lavastada näidendeid, mida oma vanematele esitasime. Poisse selliselt ei nimetatud,» rääkis Watson.
«14-aastasena hakkasid mind teatud meedia elemendid seksualiseerima ja kui olin 15-aastane, lahkusid mu sõbrannad oma armastatud spordimeeskondadest, sest nad ei tahtnud olla «liiga lihaselised». 18-aastasena ei lubatud mu meessoost sõpradel oma tundeid väljendada, mistõttu otsustasin, et olen feminist.»
Watson kahetseb, et feminismi kuvand on muutunud ja feministe sõimatakse agressiivseteks meestevihkajateks.
«Mu hiljutine uurimistöö näitas, et feminismist on saanud ebapopulaarne sõna. Naised ei soovi end feministiks nimetada. Tuleb välja, et ma kuulun nende naiste hulka, kelle väljendusviis on «liiga tugev», «liiga agressiivne», «isoleeriv» ja «meestevastane» ning isegi «ebaatraktiivne». Miks on see sõna muutunud nii ebamugavaks?
Olen pärit Suurbritanniast ja minu arvates on õige, et naisena saan sama palka kui mu meessoost kaaslased. Minu arvates on õige, et mul on õigus otsustada iseenda keha üle. Minu arvates on õige, et naised osalevad poliitikas ja saavad sõna otsuste tegemisel. Minu arvates on õige, et naisi austatakse sotsiaalselt samamoodi nagu mehi. Kahjuks pean tõdema, et maailmas pole ühtegi riiki, kus kõigile naistele on need õigused tagatud,» nentis Watson.
«Mind nimetati hea tahte saadikuks kuus kuud tagasi ja mida rohkem olen feminismist rääkinud, seda enam olen taibanud, et naiste õigused on liiga sageli muudetud sünonüümiks meeste vihkamisega.»
Watson selgitas, et soolise ebavõrdsuse tõttu kannatavad ka mehed, kes sageli kardavad, et abi küsides ja tundeid väljendades pole nad piisavalt mehelikud. «Nii meestel kui naistel peaks olema õigus tundlikkusele. Nii meestel kui naistel peaks olema õigus tunda end tugevalt,» sõnas Watson.