Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Vene teadlane: leidsin lumeinimese kohta tõendid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Klassikaks kujunenud pilt lumeinimesest, mida paljud peavad võltsinguks
Klassikaks kujunenud pilt lumeinimesest, mida paljud peavad võltsinguks Foto: Wikipedia.org

Maailma erinevates paikades on pikka aega otsitud müstilist lumeinimest, kes olevat vahelüli primaatide ja inimeste vahel.

Venemaal on seda samuti tehtud ning seal kannab see olend nime Almas, edastab foxnews.com.

Vene teadlane Andrei Stroganov teatas hiljuti, et tema andmetel elab lumeinimene Moskvale üsna lähedal asuvas metsapiirkonnas.

«Almas on kosmopoliit. Tegemist on ohustatud liigiga, mis vajab kaitset,» sõnas Moskva maineka põllumajandusakadeemia biofüüsik Stroganov.

Venelase sõnul viitavad lumeinimesele pealinna lähedasest metsast leitud jäljed puudel, mis on tekitatud väga suure primaadi poolt.

Teadlase sõnul on horisontaalsed jäljed puudel 22,5 sentimeetri pikkused. Kuna tegemist ei ole küünisejälgedega, siis ei saanud neid tekitada karu.

Stroganovi kinnitusel on leitud lumeinimese kohta tõendeid ka Uuralite alalt Tšeljabinski lähedalt.

Vene teadlane võttis puudelt proovid, mille saadab USAs Alabamas asuvasse laborisse, tegemaks kindlaks, milline olend võis jäljed jätta.

Stroganovi ja teiste lumeinimest otsivate teadlaste senistele otsingutele on esitanud väljakutse Oxfordi ülikooli teadlased, kes 2012. aastal uurisid maailma erinevatest paikadest leitud väidetavaid lumeinimeste karvu. Nende sõnul näitasid DNA-uuringud, et tegemist oli pruunkaru ja jääkaru hübriidide karvadega.

Venemaal ulatuvad müstilise lumeinimese otsingud tagasi 1958. aastasse, mil moodustati niinimetataud Almasi otsimise komisjon.

Tänapäeval on tulnud kinnitamata teateid lumeinimese nägemise kohta Siberist, Uuralitest ja Kaukasusest.

Tagasi üles