Arheoloogid leidsid 700 aastat tagasi käsikäes maetud paari

Briti arheoloogid leidsid 700 tagasi maetud käsikäes paari

FOTO: SCANPIX

Arheoloogid leidsid Suurbritannias vana kabeli jäänustes väljakaevamisi tehes matmispaik, milles oli käsikäes maetud paar.

Arheoloogide sõnul ei suutnud isegi surm neid 700 aastat tagasi surnuid lahutada, edastab CNN.

Leicesteri ülikooli asjatundjad ja vabatahtlikud teevad väljakaevamisi Hallatoni küla lähedal asunud Püha Morrelli kabelis. 2000. aastal leiti paigast Rooma impeeriumi ajast pärit esemeid, mille tõttu käivitati paigas ulatuslikud väljakaevamised.

Väljakaevamiste projekti juht Vicki Score sõnul võidi lahkunud matta külg külje kõrval, sest nende eraldi matmisele ei hakatud ruumi kulutama.  

Arheoloogid loodavad saada lisaandmeid selle kohta, miks just see matmispaik valiti.

«Oleme ka varem Leicesterist leidnud paari haudu. Siinse leiu puhul on küsimuseks, et miks nad maeti kabeli alale, mitte aga Hallatoni kirikusse ja selle juures olevale surnuaiale,» teatas Score.

Ajaloolaste arvates on kabel olnud palverännakupaik. Selgitusena pakuti välja, et Hallatoni kirik ei olnud mingil põhjusel nõus surnuid matma. Võimalik, et nad olid kurjategijad, välismaalased või haiged.

Kabeli alalt leitud Vana-Rooma esemed viitavad, et paik oli juba siis inimasutusala ning tähtis.

Kohast leiti ka 12. – 16. sajandist pärit hõbepenne, mis võivad olla rahalised annetused.

Lisaks käsikäes maetud paarile on neli aastat kestnud projekti käigus leitud veel üheksa inimese jäänused.

Täpsemaid uuringuid ei ole neile veel tehtud, kuid ühte-teist on nende kohta juba teada.

Score selgitas, et üks maetutest on 45-aastane mees, kes hukkus pähe saadud löögist. Teine on aga 25-aastane mees, kelle hambad said mingi põhjusel esimesel üheksal eluaastal rängalt vigastada.

«Ta oli maetud väga erilises asendis, jalad harkis ning käed pandud rinnale nii kokku, et peopesad oli lõua all. Me ei tea, miks ta sellises ebamugavas asendis maetud oli. Võimalik, et mingi haiguse tõttu,» kommenteeris Score.

Tagasi üles