USAs Harvardi ülikoolis jagati eile selle aasta nalja- ehk IG- Nobeleid.
Nalja-Nobelid jagatud: kassi omamine võib psüühikale ohtlik olla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nalja-Nobeleid olid jagamas ja saamas õigete Nobeli preemiatega pärjatud teadlased, edastab AFP.
IG-Nobelite saajatel on aega 60 sekundit pidada tänukõne, mille pikkust kontrollib kaheksa-aastane tüdruk.
IG-Nobeli tseremoonia korraldajate sõnul antakse need auhinnad saavutustele, mis esmalt panevad naerma ja siis mõtlema.
Nalja-Nobeli saavad teaduse vallas tegutsevad uurijad, kes on teinud uuringuid kummalistel teemadel.
2014. aasta IG-Nobeli saajad teadusalati:
Füüsika – Jaapani teadlased uurisid, mis juhtub kui libiseda banaanikoorel. Nad tegid banaanikooerga 12 katset ning jäädvustasid, kuidas kingatald ja banaanikoor haakuvad. Uuring näitas, et limane banaanikoor vähendas linoleumpõrandal hõõrduvust ühe viiendiku võrra. Selle nalja-Nobeli said Kiyoshi Mabuchi, Kensei Tanaka, Daichi Uchijima ja Rina Sakai.
Neuroteadused – Hiina-Kanada teadlasterühm uuris fenomeni, milles nähakse röstsaial Jeesust. Neid huvitas, mis juhtub inimese ajus, kui nad näevad saial inimnägu. See fenomen kannab nime näopareidoolia. Sama fenomeni alla saab liigitada ka planeet Marsil nähtavad erinevad kujutised ja vormid. Selle auhinna võtsid vastu , Jiangang Liu, Jun Li, Lu Feng, Ling Li, Jie Tian ja Kang Lee.
Psühholoogia – Austraalia, Suurbritannia ja USA koostööuuringus uuriti, kas öökulli tüüpi inimesed on keskmisest rohkem nartsissistid, manipulaatorid ja psühhopaadid kui lõokese tüüpi inimesed. Uuring näitas, et «öökullidel» esineb suurema tõenäosusega psühhopaatilisi ja nartsissistlikke jooni.
Rahvatervis – Tšehhi, India, Jaapani ja USA teadlastemeeskond uuris, kas kassiomanikuks olemine on psüühikale ohtlik. Uuring paljastas, et tihtipeale võtavad kassi inimesed, kellel on vaimsete häirete ja depressiooni eelsoodumus. Samuti võivad kassid levitada parasiiti Toxoplasma gondii, mis võib omanikul tekitada raske ajuhaiguse ja muutusi aju erinevates osades. Võivad tekkida ka skisofreenia ja obssessiivne-kompulsiivne häire. Inimese isiksus võib selle tagajärjel muutuda. Kassihammustusi seostatakse depressiooni tekkega, seda eriti naistel.
Bioloogia – Tšehhi, Saksamaa ja Sambia teadlaste uuring käsitles koerte head magnetväljatunnetust ning liikumist magnetvälja jõujoonte järgi. Samuti teevad koerad väljaheiteid põhja-lõuna suunaliselt.
Kunst – Itaalia teadlased said nalja-Nobeli uuringu eest, milles uuriti inetu maali vaatamisel tekkida võivat valu ja pettumust võrreldes ilusa maali vaatamisega. Sama ajal suunati nende peopessa laserkiir.
Majandus – Itaalia riikliku statistikainstituudi uuring käsitles, kuidas riik saaks täita Euroopa Liidu ettekirjutusi majanduskasvu saavutamiseks. Sellesse olid haaratud ka sellised majandusharud nagu prostitutsioon, narkokaubandus, salakaubavedu, rahapesu ja mitmed teised ebaseaduslikud majandustegevused. Uuring näitas, et majanduskasvu võib saavutada ka nende arvelt.
Arstiteadus – India ja USA uurijate teemaks oli, kuidas ninaverejooksu peatada soolatud sealihaga. Nad tegid katse nelja-aastase lapsega, kel oli diagnoositud raske verehaigus Glanzmanni trombasteenia, mis tekitab veresoonte lõhkemist ja verejookse ninast. Uurijate sõnul toimis soolatud sealiha nagu vatitampoon ning peatas verevoolu kiiresti.
Polaaruuringud – Norra ja Saksamaa teadlased said IG-Nobeli uuringu eest, milles käsitleti, kuidas põhjapõdrad suhtuvad jääkarudesse ning jääkarudekostüüme kandvatesse inimestesse. Uuringu all olid Põhja-Jäämeres Norrale kuuluvatel Svalbardi saartel elavad põhjapõdrad (Rangifer tarandus platyrhynchus) ja jääkarud (Ursus maritimus). Uuring näitas, et põhjapõtrade ja jääkarude vahel on saaklooma ja kiskja suhted. Sama kehtis ka siis, kui põhjapõder sattus kokku jääkarukostüümi kandnud inimesega.
Toiduained – Hispaania teadlased käsitlesid seda, kuidas imikukakat saaks kasutada vorsti tootmisel. Teadlased uurisid imiku väljaheites sisalduvaid probiootilisi baktereid, mida nende sõnul saab kasutada vorstide säilitamiseks. Nad kogusid kuni kuuekuusete laste mähkmetelt väljaheiteid ning eraldasid probiootilised bakterid. Nende abil valmistati sealihavorst, mis kannab nimetust fuet.