Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Läänemere põhjas olevad uppunud sõjalaevad võivad ajalookäsitlust muuta

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Saksamaa U26 allveelaev
Saksamaa U26 allveelaev Foto: Wikipedia.org

Soome allveearheoloogide sõnul on Läänemere põhjas palju sõjalaevu, mis võivad muuta ajaloost arusaamist.

Badewanne sukeldumisrühma liige, ajaloolane Juha Flinkman sõnas, et sellel suvel leiti Saksamaa U26 allveelaev ning veel kaks maailmasõdade ajal uppunud allveelaeva, edastab YLE.

«Seal on Saksamaa allveelaev U479, mis sõitis Teise maailmasõja lõpul miini otsa. Leidsime ka tsaari-Venemaa allveelaeva Akula,» selgitas sukelduja.

U479 leidsid Eesti aallveearheoloogid. Esimese maailmasõja ajal miinile sõitnud Akula leiti Hiiumaast põhja pool. Seda uuris hiljuti eestlastest ja venelastest koosnenud sukeldumismeeskond.

Lääenemere keskel asuva U26 allveelaeva leidsid Badewanne allveeuurijad. Need sukeldujad uurisid ka Eesti rannikuvetest leitud laevavrakke.

Lisaks allveelaevadele on Läänemerest leitud ka miinilaeva Deutschland miinide otsa sõitnud aluste vrakke.

Deutschland lasi Läänemerre miinid 1914. aastal. Miinide asukohad tehti kindlaks möödunud aasta alguses kajaloodi abil ning hukkunud alused leiti sama aasta suvel.

«Nüüdseks on tehtud kindlaks kaks Hollandi kaubalaeva – SS Alice H ja SS Houtdijk. Lisaks on veel Vene sõjalaevu,» lausus Flinkman.

Sukeldumistehnika ning veealuse uurimise meetodid on arenenud märgatavalt. 60 meetri sügavusel ja veel sügavamal on saadud uurida alles viimastel aastatel.

Esimese maailmasõja ajast pärit vrakke on otsitud pikka aega, kuid nendeni ei ole jõutud, kuna nad asuvad väga sügaval – 90 – 100 meetri sügavusel.

Enne sukeldumist tehakse eeltööd nii Soome, Venemaa kui Saksamaa arhiivides.

Leitud aluste uurimisega saab arhiivides leiduvat kinnitada või ka ümber lükata.

«On olnud juhtumeid, milles arhiivis leiduv on ümber lükatud. Laevavrakk on asunud oletatud paigast erinevas kohas, see on uppunud arvatust erinevalt ning sellega on juhtunud hoopis midagi muud, kui dokumentidel kirjas,» selgitas Flinkman.

Hukkunud laevadest püütakse sukeldumistel teha võimalikult palju fotosid ja videoid.

«Fotosid uurides saab märgatavalt rohkem teada kui sukeldudes. Alles pinnal saab aru, mida vaadati,» nentis asjatundja.

Läänemeri oli mõlema maailmasõja ajal üks kõige rohkemate miinidega merealasid. Teise maailmasõja ajal lasti Läänemerre rohkem kui 60 000 miini.

Uurija lisas, et kui alus sõidab miini otsa, siis järgneb plahvatus ning vraki ümber tekib plahvatuses eraldunud osade väli.

«Miini otsa sõitunud laevade ümber on sageli metallitükke, meremeeste isiklikke esemeid, pudeleid. Kõik see, mida veevool kaasa ei viinud,» selgitas sukelduja.

Vrakkidesse sisse ei minda, kuna tegemist on hauakohtadega ning seal on palju inimjäänuseid. Samuti ei avaldata neist fotosid ega videoid.

National Geographicu kanalil on tegemisel uus dokumentaalsari Läänemere laevavrakkidest. Sarja keskmes on allveelaev U26 ning selle uputatud soomuslaev Palladan.

Tagasi üles