/nginx/o/2014/09/18/3359207t1hba09.jpg)
Väljanne Nature avaldas artikli, mille kohaselt on šimpansidel eelsoodumus vägivallaks.
Šimpansid on sündinud tapjad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuring lükkas ümber teooria, et šimpansid muutuvad agressiivseks siis kui inimesed nende ellu sekkuvad.
Uurijate sõnul on inimesed ja šimpansid need haruldased liigid, mille esindajad ründavad sageli oma liigikaaslasi.
Inimesed ja šimpansid on geneetiliselt lähedased, selle tõttu on šimpanse uurides püütud tõlgendada ka inimeste vägivaldset käitumist.
Teadlased on püüdnud aastakümneid teha kindlaks, miks šimpansid ründavad liigikaaslasi. On neid, kelle arvates nende ahvide agressiivsuse põhjustajaks on inimesed, kes hävitavad šimpanside looduslikku elukeskkonda või siis ei toida vangistuses elavaid šimpanse õigesti.
Osa teadlasi aga arvavad, et šimpanside vägivalla taga on looduse poolt kaasa antud ellujäämiskäitumine. Liigikaaslasi rünnates pääsevad šimpansid juurde tähtsatele eluks vajalikele ressurssidele nagu toit ja paaritumispartnerid.
Teadlased tegid uuringu viimase 50 aasta jooksul šimpanside kohta kogutud teadusmaterjali põhjalt. Andmeid oli 18 Aafrikas elava šimpansiderühma kohta ning inimeste mõjust neile.
Uuringutes oli ära toodud 152 juhtumit, milles šimpanse hukkus liigikaaslaste rünnakus.
Uurijate sõnul on šimpanside vägivaldsus ja agressiivsus nende loomade viis ellu jääda ja endale paremaid olusid luua.
«Uuring näitas, et inimese mõju ei suurenda šimpanside kogukondade sees ega ka kogukondade vahel agressiivsust,» selgitas Chicago Lincoln Parki loomaaia teadlane David Morgan.
Uuringut juhtinud Minnesota ülikooli teadlane Michael Wilson rõhutas, et uuring aitas kaasa ka inimvägivalla mõistmisele.
«Šimpanside uurimine aitab paremini aru saada ka inimeste agressiivsusest. Esmalt tuleb aru saada vägivalla tekkepõhjustest,» lisas Wilson.