Tänapäeva eurooplaste esivanemad olid kolmest iidsest inimgrupist

Sellised võisid välja näha iidsed kütid-korilased Foto: cbc.ca

Tänapäeva eurooplaste geenid pärinevad kolme iidse omavahel segunenud inimgrupi esindajatelt.

7000 aasta jooksul segunesid siniste silmade ja heleda nahaga kütid pruunide silmade ja tumedama nahaga Lähis-Idast saabunud farmeritega, edastab BBC.

Kolmas geenilisandus on müstiliselt Siberi hõimult.

Teadlaste järeldused pärinevad üheksa iidse jäänuse genoomiuuringutel.

Põllumajandus tekkis esmalt Lähis-Idas  tänapäeva Süüria, Iraagi ja Iisraeli aladel. Sealsed põllupidajad jõudsid Euroopasse umbes 7500 aastat tagasi.

Mitmed tõendid näitavad, et uus elustiil, põllumajandus ei levinud ideede kaudu, vaid pigem migrantidelainetega. Lähis-Idast pärit põllupidajad seguseid Euroopas sealsete põliste küttide-korilastega.

Iidsete eurooplaste jäänuste DNA uuringus oli ka üllatavat.

USA Harvardi ülikooli teadlane David Reich ja ta kolleegid uurisid seitsme Skandinaavia päritolu küti-korilase DNAd, Luksemburgi koopast leitud küti DNAd ning Saksamaalt Stuttgardi lähedalt leitud varajase põllupidaja DNAd.

Kütid-korilased saabusid Euroopa aladele tuhandeid aastaid enne põllumajanduse kasutuselevõttu. Nad elasid Euroopa lõunaosades ka jääajal, mil jääkate ulatus Kesk-Euroopani.

Tegemist oli sarnaste kogukondadega. Nende liikmete geenid on säilinud selgelt nüüdiseurooplastes. Neid geene leidub enam põhja- kui lõunaeurooplastel.

Euroopasse jõudnud varajaste farmerite genoom oli aga küttide-korilaste omast täiesti erinev. Nende geene leidub tänapäeval enim Sardiinia saare elanikel.

Sardiinlased võivad olla nende farmerite järeltulijad, kes saarel elades olid mõnevõrra isolatsioonis ning nad samas mõjutasid edaspidist rahvasterännet väga vähe.

Varajaste farmerite geenid on sarnased tänapäeva Lähis-Ida rahvaste geenidele.

«Euroopas olid kunagi kütid-korilased, kellel oli sinised silmad ja tumedam nahk. Nad said selle segunedes sisserännanud farmeritega. Tänapäeval sellise välimusega inimesi praktiliselt ei ole, sest on veel toimunud segunemisi,» selgitas Reich.

Hispaania evolutsioonibioloogia instituudi esindaja Carles Laluleza-Fox selgitas, et mesoliitikumi inimeste rekonstruktsioonis näidatakse tavaliselt heleda naha esindajaid.

«Tumeda nahaga olid Euroopasse saabunud põllupidajad. Meie uuring näitas, et siniste silmadega inimeste seas oli ka neid, kelle nahk oli keskmisest tumedam,» teatas uurija.

Teadlastel tekkis küsimus, kust on pärit nüüdiseurooplaste väga erinevad juuksevärvid ja nahatoonid.

«Euroopa alade põllupidajatele oli hele nahk kasulik. Nad said päikesest D-vitamiini. Kütid-korilased said D-vitamiini toidust. Loomade lihas oli seda palju. Kui aga küttidest-korilastest said põllupidajad, siis hakkas nende nahavärv mitmekesisemaks muutuma, kuna elutingimused muutusid,» selgitati.

Teadlased uurisid 2345 tänapäeval elava eurooplase DNAd ja leidsid, et on olemas veel kolmas grupp, kelle geene neis leidub.

Tegemist oli mõistatusliku hõimuga, kes olid suguluses Põhja-Ameerika põliselanikega.

See grupp sai nimeks iidsed põhjaeuraaslased ning nende kohta oli kuni 2013. aastani väga vähe informatsiooni.

Saladuse aitas lahendada Siberist Baikali järve juurest leitud 24 000 aasta vanune lapse skelett.

Sellelt leiti geneetilisi sarnasusi nii  iidsete eurooplaste kui Põhja-Ameerika põliselanikega. Samas aga puudusid Ida-Aasia geenid, mida tänapäeval leidub Siberis ja Põhja-Ameerikas.

Skandinaavia küttide-korilaste jäänuste uuring näitas, et nad olid hakanud juba segunema, samas kui Luksemburgi küti ning Saksamaa farmeri puhul seda näha ei olnud.

«Tänapäeva Euroopa rahvastikus on esindatud kolm iidset hõimugruppi – kütid-korilased, varajased põllupidajad ning Siberi päritolu rahvas,» selgitas Lalueza-Fox.