Briti Leicesteri ülikooli teadlaste kinnitusel sai Inglise kuningale Richard III saatuslikuks kaks lööki pähe ja üks vaagnaluu piirkonda.
Richard III suri kolju ja vaagnaluu vigastuste tõttu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Richard III sai surma 22. augustil 1485. aastal Bosworthi lahingus, edastab BBC.
Selle kuninga jäänused leiti Leicesterist kaks aastat tagasi kunagise frantsiskaanlaste kloostri asupaigast.
Luudeuuring näitas, et kuningas sai lahinguväljal 11 vigastust, millest kolm olid surmavad.
Lisaks tehti kindlaks ka relvad, mis Richard III surma tõid.
Uuringuraportis seisab, et vigastused olid nii rasked, et kuningas suri kiiresti.
«Richardi luudel olevad vigastused viitavad, et teda ründas korraga mitu vastast keskaja lõpul kasutusel olnud relvadega. Koljuvigastused näitavad, et ta ei kandnud kaitsekiivrit. Kaitsehaavade puudumine kätel ja käsivarrel aga näitab, et tal oli raudrüü seljas,» teatas uurija Sarah Hainsworth.
Nad lisasid, et kui kuningal oleks kiiver peas olnud, oleks ta võinud ellu jääda.
Patoloog Guy Rutty sõnul näitavad kaks rasket koljuvigastust, et need tekitati pika mõõga, hellebardi või sirpi meenutava rünnakrelvaga.
«Richardi vigastused on sellised, mis näitavad, et ta ei olnud hobuse seljas, vaid võitles maapinnal ja hukkus,» lisas patoloog.
Kuningas Richard III jäänused maetakse märtsis Leicesteri katedraali.
Richard III surmaga lõppes Rooside sõda (1455 – 1487) kahe Platageneti suguvõsa haru Yorkide ja Lancasteride vahel.
1485. aastal pääses Inglismaa troonile Henry VII Tudor.