P, 4.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tõrvalased meenutasid pastor Johannes Uustali

Vello Jaska
Tõrvalased meenutasid pastor Johannes Uustali
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Pärast Arvo Lastingu pöördumist kõigevägevama poole astus Aldo Uustal langetatud päi oma isa mälestuskivi ette ja asetas selle jalamile lillekimbu.
Pärast Arvo Lastingu pöördumist kõigevägevama poole astus Aldo Uustal langetatud päi oma isa mälestuskivi ette ja asetas selle jalamile lillekimbu. Foto: Vello Jaska

Juurte otsijad liikusid praost Johannes Uustali radadel. Kohal oli ka pikki aastaid Tõrva piirkonnas tegutsenud vaimuliku poeg Aldo Uustal, kelle meenutused kirikutegelase mõttemaailma ning eluteele viisidki.

Ürituse korraldaja Ilmar Kõverik tõi Tõrva kirik-kammersaali kogunenute ees selle ühe ajendina välja, et pastor Uustal õnnistati Helme-Taagepera koguduse õpetajaks 95 aastat tagasi.

Päevakangelane, Johannes Uustali poeg Aldo, tutvustas kohaletulnutele esmalt ennast. «Olen 83aastane. Sündisin 1927. aastal Helme pastoraadihoones. Olen lõpetanud Tõrva gümnaasiumi ja Tartu Ülikooli metsandusosakonna, töötanud Tallinna metsamajandis meistrina. Oma isast on mul meenutada üksnes head,» ütles külaline.

Kõrgelt hinnatud

Tema väitel hindasid koguduse liikmed oma õpetajat väga. Tööjuubeli puhul annetati talle kuldne ametirist. Teda autasustati ka Eesti Punase Risti III järgu teenetemärgiga.

«Olin alles väike laps, kui esimest korda õpetaja Johannes Uustali nägin,» meenutas tõrvalane Hilda Mikk. «Iga aasta augustis peeti Helme kirikus lastepüha. Lapsi tuli sel puhul väga palju kokku. Õpetaja Uustal tuli ja hakkas meiega juttu ajama. Küsis, kas keegi ka õhtupalvet peast lugeda oskab. Mina lugesin selle soravalt ära. Sain selle eest õpetajalt kiita,» meenutas eakas naine.

Ei allunud survele

Helgi Teenurm teadis öelda, et õpetaja Uustal oli kõva ja selge häälega inimene. «Kuigi 1940. aastad tõid meie maale häda ja hukatust, jäi ta paindumatuks ja alistumatuks,» lisas Teenurm.

Anette Paluste aga mäletab, et Johannes Uustali ajal olid Helme kiriku uksed alati lahti. Niimoodi õnnestus temalgi väikese tüdrukuna kirikus toimuvatest sündmustest osa saada.

Enno Luik meenutas toonaseid jõulupühade tähistamisi Helme kirikus. «Inimesi tuli lähemalt ja kaugemalt nii palju, et hobuveokid ei mahtunud kiriku ümbrusesse ära,» väitis ta.

Helme kiriku varemete juures meenutas õpetaja Arvo Lasting, et praost Uustal käis selle hoone juurde tallatud radu palju kordi, ja pidas eelkäija auks lühikese välijumalateenistuse.

Kui rahvas oli käinud ära ka praeguses Helme kirikus ja vaadelnud Uustali koostatud dokumente, siirduti Helme kalmistule, kus asub praosti mälestuskivi.

-----------------------------------------

Johannes Uustal

Sündis 21. aprillil 1880 Virumaal Järve vallas. 1911. aastal lõpetas Tartu Ülikooli usuteaduskonna. 17. veebruarist 1915 töötas Helme ja Taagepera koguduste õpetajana.
Põhitöö kõrval oli Kaitseliidu Helme malevkonna vaimulik, üks Helme Hariduse Seltsi asutajaid, Noorte Meeste Kristliku Ühingu Tõrva osakonna esimees, Tõrva gümnaasiumi asutajaliige ja usuõpetaja. Tegi kaastööd mitmele perioodilisele väljaandele, sealhulgas Eesti Kirikule.

1947. aastal kuulutati ta kulakuks ja 13. septembril 1948. aastal arreteeriti. Talle määrati 10 aastat asumist Siberis. Praost Uustal suri Karaganda vangilaagris 30. mail 1954. Sealkandis on ka tema viimane puhkepaik.

Tagasi üles