Video: hiidsisalik, kes oli pool part, pool krokodill

Spinosaurus aegyptiacus Foto: SCANPIX

Paleontoloogid uurisid jäänuseid,  mis kuuluvad üle 90 miljoni aasta tagasi elanud hiidsisalikule, kes oma välimuselt meenutas pooleldi parti, pooleldi krokodilli.

Teadusnimetust Spinosaurus aegyptiacus kandev loom oli hiidsisalike seas üks suuremaid, olles suurem ka kui Tyrannusaurus rex, edastab Live Science.

Teadlaste sõnul on Spinosaurus ainus täiesti vees elanud hiidsisalik, kes elas 97 miljonit aastat tagasi Aafrika jõgedes.  

«See hiidsisalik oli esmapilgul nii ebatavaline, et tema tõttu tuleb nii mõndagi hiidsisalike kohta teada olev ümber hinnata,» sõnas USA Chicago ülikooli paleontoloog Nizar Ibrahim.

Spinosaurus´t kirjeldas 1915. aastal esmakordselt Saksa teadlane Ernst Stromer, kes leidis selle looma jäänuseid Egiptusest.

Stromer tegi leiust detailsed joonsitused ja kirjeldused, kuid need hävisid, kui Briti õhuvägi pommitas 1944. Aasta aprillis Müncheni.

Stromeri luudekollektsioonist jäid järele vaid väikesed osad. 2008. aastal aga kõik muutus.

Ibrahim ja ta kolleegid tegid väljakaevamisi Marokos Kem kem Bedsis kui kohalikud tulid nende juurde kummaliste fossiilidega.

Üks neist luudest paelus Ibrahimi tähelepanu luud, millel oli punane joon.

Need luud jõudsid Casablanca ülikooli arhiivi ning Ibrahim lootis nad kunagi identifitseerida.

Ibrahim külastas natuke hiljem Itaalia Milano Museo Civico di Storia Naturele´t (loodusmuuseum), kus talle näidati Spinosaurus´e luid. Ühel neist oli samasugune punane joon nagu Ibrahim oli varem märganud Marokost pärit luudel.

Itaalia teadlased ei teadnud, kust nende kollektsioonis olevad luud pärit on. Just siis sai Ibrahim aru, et ta peab hakkama tegelema «võimatu missiooniga».

Ta tahtis Marokos üles otsida mehe, kes talle karbiga luud tõi, kuid ei leidnud teda. Paleontoloog arvas, et ta missioon on läbi kukkunud, kuid just siis tõi saatus pöörde ning kohvikusse, kus ta piparmünditeed jõi, astus sisse mees, keda ta otsis.

Ta juhatas Ibrahimi ja ta meeskonna õigesse paika, kus oli palju hiidsisalike luid. Nende üllatus oli suur kui nad nägid, et luud olid seest tihedad. Sellised luud on tavaliselt vees elavatel loomadel ning aitavad tasakaalu hoidmisele kaasa.

Teadlased võrdlesid leitud luid Stromeri joonistustega ning teiste Spinosaurus´e luufragmentidega, mida leidub maailma muuseumitest pooles tosinas.

Uuringu põhjalt valmis digitaalne mudel, mis näitas, et tegemist oli vees elanud loomaga. Tal olid krokodillidele omased hambad, mis võimaldavad ujuvat saaki püüda, ninasõõrmed olid koonu eesotsas ja kõrgel, saba oli pikk ja liikuv ning tagajäsemed keskmise suurusega, mis kõik on omane veeloomadele. Samas olid tal ujulestadega jalad ning pardiknokka meenutav koon. Kõige üllatavam oli aga ta selgrool asetsenud moodustis. Võimalik, et see hõlbustas vees tasakaalu hoidmist.

Skeletianalüüs näitas, et Spinosaurus aegyptiacus´e kehamassi kese oli ta keha eesotsas, mis oli vees elamiseks ideaalne.

Kaldal olles võis see loom kasutada tugevaid pardijalgu meenutavaid esijäsemeid, mitte tagajäsemeid nagu Tyrannosaurus rex.

«Selle loomaga ei oleks tahtnud kokku puutuda, kuid õnneks ei sattunud nad eriti sageli kaldale,» sõnas Chicago ülikooli paleontoloog Paul Sereno.

Spinosaurus`e pikk saba on seni mõistatus. Oletatakse, et see oli pigem iluvahend, mitte niivõrd ujumisel tasakaalu hoidmiseks.

Teadlasi huvitab väga, kuidas see loom vees liikus. Ta võis ujumisel kasutada nii jalgu kui saba.

«Tegemist oli omamoodi kimääriga. Pooleldi pardi, pooleldi krokodilliga. Ta on oma ehituselt ainulaadne,» teatasid uurijad.