/nginx/o/2014/09/11/3340267t1h0a1c.jpg)
Soome Aalto ülikooli uuring näitas, et hädavaled aitavad häid inimsuhteid hoida, samas kui tegelikud valed rikuvad neid.
Hädavaled aitavad häid inimsuhteid hoida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arvutimudelite abil uuriti inimeste sotsiaalkäitumist, sealhulgas valetamist ja valede mõju,edastab YLE.
Sotsiaalteadlase Kimmo Kaski sõnul tasuks rääkida tõtt niipalju kui võimalik, kuid vahel võib olla õigem kasutada hädavale.
«Näiteks kui minu naine on ostnud endale uue kleidi, mis mulle ei meeldi ja küsib selle kohta minu arvamust, siis ma kindlasti ei nimeta seda riideeset koledaks, kuigi ma nii arvan. Olles ebaaus aitan kaasa sellele, et mul säiliks naisega hea suhe,» selgitas Kaski.
Uuringus käsitleti, kuidas erinevatel põhjustel öeldud valed mõjutavad erinevaid inimsuhteid.
Uuring näitas, et hädavalede ja negatiivset tekitada võivate valede mõju on erinev.
«Selles valguses siiski ei tasuks hakata tegema uusi moraalireegleid, mis valetamist lubaks,» nentis uurija.
Arvutimudeliuuringus oli kaks rühma, mille puhul määratleti nende ausus või ebaausus. Valesid oli kahte liiki – antisotsiaalsed ja prosotsiaalsed.
Antisotsiaalsete valede all mõeldi valesid, mille eesmärgiks oli saada ise kasu või tekitada teistele kahju.
Prosotsiaalsed valed on aga hädavaled, mille eesmärgiks ei ole kasu saamine ega kahju tekitamine.
Uuring näitas, et antisotsiaalsete valede kasutajad ei ole meisterpetturid, sest pikas perspektiivis tulevad nende valed alati välja. Ebaausus aga viib suhete katkemiseni.
Lisaks ebaaususele nõrgendasid suhteid ka erimeelsused tähtsates asjades.
Uuring paljastas, et ebaausus ning prosotsiaalse või antisotsiaalse vale kasutamine on osa käitumisest ning aja jooksul eelistused ei muutu.
Arvamused aga võivad kaaslastega suhtlemisel muutuda.
Mudeluuring näitas, et keskkondades, kus eelistati antisotsiaalsust ja ebaausust, olid ka väikesed ausate grupid, kes hoidsid kokku ja kelle vahel oli ebaausaid. Kogupilt oli aga ebameeldiv.
Prosotsiaalses ebaausas keskkonnas tekkis kaks suurt rühma. Ausad moodustasid oma seisukohtadele tuginedes ühe rühma. Teises rühmas oli ebaausad ja need, kes ei olnud kindlat seisukohta võtnud, vaid jäid nagu kahe grupi vahele.
Uuring näitas, et hädavaled aitavad inimkooslusi koos hoida ja mõjuvad sotsiaalsuhetele positiivselt.
Kaski hoiatas, et sellest uuringust ei tehtaks liiga kaugele ulatuvaid järeldusi.
«Selle uuringu põhjalt ei tasuks hakata tegema uusi moraalireegleid. Lapsevanemad ja õpetajad peaks õpetama, millal lastel tasuks aus olla ja millal mitte. Hädavaled võivad vahel inimsuhetes väga kasulikud olla,» selgitas uurija.
Kaski oli oma uurimusse kaasanud ka oma kolleege ning Mehhiko ja Suurbritannia asjatundjaid.
Kaski sõnul näitas uuring, et hädavaled aitavad inimsuhetel laabuda liigsete konfliktideta.