Briti ärimees Russell Edwards ja Soome DNA-uurija Jari Louhelainen alustasid kolm aastat tagasi ühisprojekti, mille eesmärgiks oli teha kindlaks 19. sajandil Londonit hirmu all hoidnud tapja Rappija-Jacki isik.
Soome «Gil Grissom»: teoreetiliselt oleks Rappija-Jacki juhtum võimalik lahendada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soome uurija sõnul saab DNA põhjal öelda, et selleks oli Poolast pärit juudisoost habemeajaja Aaron Kosminski, keda kunagi ka kahtlustati, edastab iltalehti.fi.
Meedia poolt Rappija-Jack nimeks saanud isik tappis 1888. aastal Londonis Whitechapelis julmalt viis prostituuti - Mary Ann Nicholsi, Annie Chapmani, Elizabeth Strideni, Catherine Eddowesi ja Mary jane Kelly.
Neist tapmistest kirjutati siis kogu maailma meedias.
Samas on neid, kes Briti meedia nüüdset paljastust, et Rappija-Jacki isik on kindlaks tehtud, peavad reklaamimaiguliseks, kuna samal ajal ilmus raamat «Naming Jack the Ripper».
Kahtlust äratav on ka see, et uue uuringu andmeid ei ole avalikustatud üheski teadusajakirjas.
Liverpoolis elav ja töötav soomlane Louhelainen kasutas uuringutes Edwardsile kuuluvat salli, kust ta leidis Eddowesi verd ja Kosminski spermat. See sall leiti Eddowesi tapmispaigast ning arvatakse olevat kuulunud sellele naisele.
Soome Gil Grissomiks (kriminalist USA sarjast «C.S.I.: kriminalistid) kutsutava keskkriminaalpolitsei kuritegudelabori juhi Erkki Sippola sõnul säilib DNA kaua ning Louhelaineni avastus on teoreetiliselt võimalik.
«Teoreetiliselt on võimalik, kuid see oleks väga suur läbimurre kui nii pika aja järgi tõesti need kuriteod lahendataks. DNA säilib pikka aega, kuid see on 126 aasta vanune ning sellel võib olla väga paljude inimeste DNAd. Mul on siiski seda raske uskuda, et Rappija-Jacki saladus lahendati,» sõnas kriminalist.
Sippola rõhutas, et DNA leidmine ei tee kellestki automaatselt kurjategijat.
«See, et kellegi DNA leitakse, ei näita veel seda, et see isik on süüdi. Siinsel juhtumil näitavad DNA leiut, et need inimesed on olnud selle riideesemega kontaktis. Miks keegi seda puudutas, ei ole teada,» selgitas kriminalist.
Louhelainen sõnas, et uuris mitokondriaalset DNAd, mille abil saab kindlaks teha nii selle omaniku silma- kui juustevärvi.
Sippola sõnul on Soomes krimiuurimises seadusega keelatud isiku füüsiliste omaduste määramine DNA abil.
«Soome kriminalistidele pakub huvi vaid see osa DNAst, mis aitab isikut kindlaks teha. Füsioloogilisi omadusi ei uurita,» teatas kriminalist.