Edgar Savisaar võrdleb Evelin Ilvest printsess Dianaga: minu põlvkonnale meenutab see kõik KGB töömeetodeid

Usa suursaadik Eestis, Jeffrey D. Levine kutsus 2014. aasta juunis külalised oma residentsi tähistama USA iseseisvuspäeva. Kohal oli ka presidendipaar. Foto: Jaanus Lensment

Tallinna linnapea Edgar Savisaar tunnistas Facebookis täna Evelin Ilvese öise suudlemise skandaali valguses, et ka temal on pesidendipaari suhtedraama kohta oma arvamus.

«Muidugi on ka minul, nagu vist igal teiselgi Eesti inimesel presidendipaari suhtedraama kohta oma arvamus. Erinevalt paljudest ei pea ma siiski vajalikuks avalikult sõna võtta teemal kes neist ja kuidas on teist petnud. Küll pakub mulle huvi selle suhte käsitlemise poliit-anatoomia,» alustas Tallinna meer kirjalikku sõnavõttu.

«Toomas Hendrik Ilvesest märtri loomine pole olnud kerge, kuigi tema mõju siinsetele eriteenistustele ja nende meediakombitsad on hirmuäratavad. Meedia valvekoerad on pandud lõrisema nõrgema peale, kuna tugevamalt võib loota konti kui ka karta kaigast.

Mees-Ilvese probleem ongi aga selles, et rahvas hoiab empaatiliselt nõrgema poole. Mida rohkem Evelini Eesti meedias avalikult peksta, seda rohkem ta dianastub, st muutub rahva silmis sarnaseks Briti kuningapoja miniaga (ka Diana oli lõpus koos võõrast päritolu Dody Fayed'iga),» võrdleb Savisaar Evelin Ilvest printsess Dianaga.

Savisaar jätkab: «Ka Dianat jälitasid kõmufotograafid. Teooriaid, kelle palgal ja milliste motiividega nad nii jõhkralt tegutsesid, on palju. Küllap usuti siiralt, et see aitab Diana liigset hiilgust kustutada. Tulemuseks oli aga hoopis see, et Diana maine ületas veelgi rohkem vana kuningapere oma.

Piltide ja video avaldamine Tallinnas viibiva don Juaniga lemblevast Evelinist kohvik Komeedi terrassil võinuks olla Evelinile rahva silmis kabelimats kui see olnuks tõesti juhuslik klõps. Erioperatsiooni traagelniidid olid aga siiski nähtaval. Hämarus ja distants eeldas piltnikult päris head varustust, seega juhusliku juuresviibija autorlus langeb ära. Kahtlusi suurendas, et autori nime fotodel, videol ega tekstil polnudki. Kroonika peatoimetaja keeldus avaldamast, kuidas ja kellelt materjal toimetusse jõudis,» heidab Savisaar varju sündmuse juhuslikkusele.

«Päev hiljem nähti jälle täiesti juhuslikult Evelini Saksamaale minekut ... Info tuli kohe ajakirjandusse ilma allikaviiteta. Seejuures anti ka ilma viiteta presidendi kantseleile teada, et Evelin sõitis ära omal kulul.

Ja veel päev hiljem tegi tähelepanelik lugeja videopildi Evelinist New-Yorgis Staten Islandil. Muidugi on igas sadamas vähemalt üks eestlane... Aga et ta juhtus just sel päeval ja hetkel seal olema?!

Ja veel päeva-paari pärast Tallinnas kohvikus nokib tähelepaneku lugeja kaamerasilm Evelini sõbrannaga kohtumas....

Muide, kui kõmufotograafid seni on saanud hästi müüvaid pilte (näiteks minust), siis on nad alati ise olnud huvitatud oma nime seostamisest nende piltidega. Antud juhul me fotograafide nimesid aga ei kuule. Häbenevad?! Või polegi nad tegelikult fotograafid, vaid täidavad hoopis mingeid eriülesandeid?» küsib Savisaar.

Selline jälitamine tekitab Savisaare sõnul igal juhul kaastunnet ja poolehoidu Evelini suhtes juba ka nendes, kes teda seni pole toetanud. Tema põlvkonnale meenutab see kõik aga KGB töömeetodeid.

«Kaitsetuks jahiloomaks muutunud Evelini olukorra iseloomustamiseks sobivad hästi luuleread Marie Underilt, mida Barack Obama Tallinnas tsiteeris pisut teises kontekstis:

Kes annab abi? Kohe, praegu, nüüd!

sest põdeja on jõuetu ja nõrk.

Kuid nagu linnukarje kaob mu hüüd,

see hajub tühjusesse: maailm on külm ja kõrk.

/.../

Maailma silm on pime, kõrv on kurt

ja vägevate jõuk kas loll või hull.

Kaastunnet on vaid sel, kes hädast murt,

ja südant ainult kannatajal - sul ja mul.

Ilma esileedita Eestisse saabunud USA presidendi visiit kattis korraks ka Eesti esileedi lavalt puudumise. Aga ma kardan, et alustatud ajujaht talle jätkub. Eesti riigile ja ühiskonnale on oluline, et alanud ajujaht peatuks enne hullemaid tagajärgi.»

«Kui Toomas Hendrik Ilves soosib igati Lääne-maailmas levivat samasooliste inimeste kooselu seadustamist, siis on Eesti rahval õigus eeldada, et ta suudab piiri panna ka erisooliste suhetest lugu pidavate inimeste meedias peksmisele. Eriti nüüd, kus kui löödavaks on tema oma seaduslik abikaasa, Eesti Esimene Leedi ex officio,» lõpetab linnapea.

Post by Edgar Savisaar.