Teadlasi hämmastab Austraalia Tasmaania saare rannikuvetest leitud seenekujuline mereloom, mida on kahte alamliiki Dendrogramma enigmatica ja Dendrogramma discoides.
«Mereseen» on senitundmatu liik
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
5. september 2014, 16:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taani Kopenhaageni ülikooli teadlasterühma sõnul võib tegemist olla senitundmatu liigiga, kuna seda ei saa liigitada mitte ühegi looma- ega taimeliigi alla, edastab BBC.
Sellist juhtumit on viimase 100 aasta jooksul ette tulnud vaid paar korda.
Dendrogramma leiti juba 1986. aastal, kuid põhjalik uuring ilmus alles nüüd.
Teadlaste sõnul on nüüd elaval «mereseenel» ja 540 – 635 miljonit aastat tagasi elanud mereloomade vahel sarnasus.
Ka neid mereloomi ei ole saanud liigitada senituntud liikide alla.
Dendrogramma organismid on vaid paar millimeetrit pikad, koosnedes seenekübarat meenutavast osast ja jalast, mille otsas on suu. Nad leiti 400 – 1000 meetri sügavuselt.
«Arvame, et tegemist looma, mitte taimega, kuid me ei tea, millisesse liiki see kuulub. Sellised leiud on haruldased,» sõnas Kopenhaageni ülikooli teadlane Jørgen Olesen.
Kõik Maal leiduvad liigid on jagatud taksonoomia järgi – loomad, taimed, seened ja bakterid.
Loomariik on jaotatud järgnevalt: kahekülgsed (Bilateria), kammloomad (Ctenophora) ja ainuõõssed (Cnidaria).
Leitud organismid on paljurakulised, kuid samas ebasümmeetrilised. Neil on osa, mis meenutab meduusi ja kammlooma ehitust. Samas aga ei vasta need loomad täiesti nimetatud loomade kriteerumitele.
Oleseni arvates võib tegemist olla kas jäänukliigiga või siis liikide vahelise liigiga.
Ta lisas, et Dendrogramma esindajad võidakse tulevikus veel liigitada kuhugi, sest meie teadmised liikidest ei ole täiuslikud.
Asjasse võib selgust tuua DNA uuring, kuid selle jaoks on vaja leida uusi esindajaid.
Algupäraseid olendeid säilitati esmalt formaldehüüdis ja siis 80-protsendilises alkoholis. Selle tõttu ei ole nende DNA säilinud.
Kopenhaageni ülikooli teadlased esitasid teiste riikide kolleegidele palve, et kui neil õnnestub Dendrogramma esindajad kätte saada, siis tuleks teha DNA-uuring, mis võib mõistatuse lahendada.