/nginx/o/2014/09/04/3322375t1h377e.jpg)
Soome loodusuurijate sõnul on sel aastal palju herilasi ning esmalt sõid need putukad maasikaid, siis vaarikaid ning nüüd on nad õunad ette võtnud.
Soomes tekitavad probleeme herilased, kes on avastanud õunad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ida-Soome ülikooli ökoloog Jouni Sorvari selgitas, et herilased söövad õunu kõikjal Soomes, edastab iltasanomat.fi.
Sorvari sõnul saavad nad viimasel ajal üsna palju teateid selle kohta, et herilased on õunu kahjustanud.
Tavaliselt söövad herilased puult alla kukkunud õunu, mis on juba pehmed. Sel aastal aga on nad läinud ka puul olevate õunte kallale.
Herilaste ahnus on tingitud sellest, et lilledes ei ole enam nektarit ja nad peavad otsima taimset suhkrut mujalt.
«Herilased tunnevad, et olukord on lootusetu ja nüüd kõlbab kõik,» teatas asjatundja.
Sorvari teab juhtumit, milles leiti Nokias ühes aias puult kukkunud õuna seest 40 herilast.
Aiaomanike sõnul on õunapuude ümber näha pidevalt palju herilasi.
Sorvari kinnitusel ei ole selline herilaste käitumisviis ebatavaline. Sel aastal on seda rohkem märgata, kuna herilasi on keskmisest rohkem.
Herilaste arv võib aastate lõikes vahelduda kümnekordselt.
«Kui on kümne herilase asemel 100 herilast õuntel, siis on see silmnähtav,» tõdes uurija.
Ta lisas, et herilasi ei jõua õuntelt ära ajada ning nende vastu ei ole ka kaitsevahendeid. Herilaste suised on sellised, et nende abil pääsevad nad üsna paksust kihist läbi.
Sorvari pakkus herilaste püüdmiseks välja lõksu, milleks on pesukäsn, mis on immutatud fariinsuhkruga magusamaks tehtud mahlaga.
Asjatundja sõnul ei suuda herilased kogu õunsaaki rikkuda, kuid nad on võimelised sööma üsna palju õunu tühjaks.