/nginx/o/2014/09/03/3318761t1he681.jpg)
USA ja Euroopa teadlaste tehtud uuring näitas, et majanduslik heaolu võib vähemuskeeltele saatuslikuks saada.
Majanduslik heaolu ohustab vähemuskeeli
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuring näitas, et maailmas olevast 7000 keelest neljandik on kaduvad keeled, edastab AFP.
Kõige enam on ohustatud Põhja-Ameerikas ja Austraalias kõneldavad põliselanike keeled nagu näiteks aborigeenide rembarunga ja eskimote athabaskan.
Riskirühma kuulub keeli ka troopilistelt aladelt, kus toimub kiire majandusareng, näiteks Brasiilias. Sama tendentsi on täheldatud ka Himaalaja piirkonnas Nepalis.
«Samas on ka neid väikekeeli, mis on hästi vastu pidanud. Need, aga mille rääkijaid jääb aina vähemaks, ähvardab kadumine,» selgitati.
Mida jõukam on riik, seda enam võtavad vähemuskeelte esindajad omaks riigi põhikeele ning saavad selles keeles hariduse.
Uurijate sõnul saaks vähemuskeeli päästa kakskeelsuse abil ehk vähemuse esindaja räägib nii oma emakeelt kui riigikeelt.
«Inimkond peaks säilitama oma keelelise mitmekesisuse, kuna see on osa maailmakultuurist,» lausuti.