/nginx/o/2014/09/02/3316919t1h8398.jpg)
Hispaaniast Gibraltaris asuvast Gorhami koopast leiti neandertallaste tehtud märke, mis meenutavad tänapäeva Twitteri hashtage, mis võimaldavad sõnumeid kategoriseerida.
Gibraltari koopast leiti neandertallaste «hashtage»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üha enam on leitud tõendeid selle kohta, et neandertallased olid üsna nutikas inimliik, edastab BBC.
Teadlased olid pikka aega veendunud, et abstraktne mõtlemine on omane vaid nüüdisinimesele.
Neandertallased on osutunud siiski arenenumaks, kuna nad matsid oma surnuid, ehtisid end linnussulgede ja merekarpidega, värvisid oma keha musta ja punase värviga ning sõid mitmekesist toitu.
Gibraltari muuseumi uurija Clive Finlaysoni sõnul toob uus leid neandertallasi aina enam nüüdisinimestele lähemale.
Varasemast ajast on teada neandertallaste koopaid, luust muusikainstrumente ning vääriskive, mida kanti religioossel eesmärgil.
Teadlasi huvitas, kuidas neandertallased oma joonised Gorhami koopasse tegid. Nad katsetasid erinevate tööriistadega tehes samasuguseid mustreid dolomiidile.
Prantsusmaa Bordeaux`s asuva rahvusliku teadusuuringute keskuse teadlane Francesco d´Errico selgitas, et dolomiit on väga kõva kivim ning sinna mustri tegemine võtab palju aega ja jõudu.
Arheoloogide arvates valmisid graveeringud 200 – 300 tööriista löögiga ning tegemiseks kulus vähemalt üks tund.
«Kui see tegevus mahtuda ühe tunni sisse, siis võib kätt vigastada. Vigastust saab vältida kui tööriista käepide on kaetud nahaga,» sõnas d`Errico.
Ta lisas, et neandertallaste kivisse raiutud märgid tähendasid nende jaoks midagi ning need ei ole juhuslikult tehtud.
Teadlase Clive Finlaysoni sõnul on üheks selgituseks, et tegemist võis olla teemärkidega, kuna need asuvad paigas, kus koobas muudab 90 kraadi suunda.
«Märgid on nähtavas kohas. Need võisid olla seda koobast külastanud neanadertallastele suunamärgid, et nad jõuaksid õigesse kohta. Või siis oli see koopa omanike märk ja näitas, et see paik on hõivatud,» selgitas uurija.
Ta lisas, et märgid asuvad koopa põrandast 40 sentimeetri kõrgusel.
«Hashtagid» leiti pinnasekihi alt. Varem avastati samast paigast 294 kivist tööriista.
Asjatundjate sõnul on tööriistad 39 000 aasta vanused, seega peaks ka kivisse raiutu olema samavana.
Need kaljujoonised tehti neandertallaste poolt ajal, mil paika ei olnud veel nüüdisinimesi elama asunud.
Nimetatud koopajoonised avastasid 2012. aastal Hispaania El Puerto Santa Maria arheoloogiamuuseumi juht Francesco Giles Pacheo ja tema meeskond.
Neandertallased (Homo neanderthalensis) elas Euraasias 40 000 – 150 000 aastat tagasi.
Neandertallased olid kuni 165-sentimeetrised massiivse kehaga ja lihaselised. Pea ja nägu olid laiad, kululuud etteulatuvad, silmakoopad sügavad ning ning nina lai ja madal. Madal laup oli tahapoole ning lõug väga ettepoole ulatuv.