Airporti Jami fännid: Rammstein, hiirepesa ja sigahea muss

Selle pildi saatis meile Gerda, võimalik, et see pole tehtud 2006. aasta festival, kuid igal juhul on siin tegu tantsivate inimestega, mis ongi ju Airporti Jami point Foto: Gerda

Merili Tartust saatis meile muljeid 2006. aasta festivalilt. Lugu on tore ja parajalt pikk, nii et avaldame selles täismahus.

 

Merili: «Üks minu lapsepõlve sõber oli suutnud mind selleks ajaks klubimuusika ja eriti trance-kummardajaks suunata ning siiani on selgusetu, kuidas me sellest sündmusest üldse kuulsime…eks ikka tema kaudu.

 

Kokku sai meid 5 ja pärast lõunat me Emajõe Ateenast Läänerannikule suundusime. Kohale jõudes leidsime kiirelt enda meelest ideaalse telgikoha, mis järgmisel hommikul nii ideaalne ei tundunud. Panime oma telkla püsti ja õhtu saabudes tuli ka lisajõude tuttavate näol. Väike soojendus telgi juures tehtud, võtsime suuna peoplatsile. Eestlastele omaselt kõigutasime ennast soojaks Dj Kolzari saatel ning kui Marcel Woods pulti astus, oli meel ülev. Rahvast oli lava ees kui murdu ning kõigele lisaks hakkas vihma sadama, mitte et see rahvast laiali oleks ajanud. Pigem küttis tuure juurde. Võin küll eksida, aga loo «Advanced» ajal tekkis tõsine maaväline efekt (vihm, sigahea lugu ja mass üheselt kaasa elamas), see on see fiiling, mille eest sa maksad ja naudid iga sekundit. Pärast Marcelit suundusime sõbrannaga vihmavarju angaaridesse. Tõeliselt praktilised ja vahvad tantsusaalid. Paarutasime ühte, kus mängis Siim-K ja siis teise, kus Tarmo Vannas. Otsustasime esimese kasuks, sest sõbranna teadis rääkida, et poiss on andekas – ei pettunud. Pidu läbi, läbi vihma telki tuttu.

 

Hommikul ärkasin selle peale, et mingid hullud sõitsid oma autoga ümber telkla, karjusid ja tuututasid signaali. Kõigile lisaks krõbistas miski pea all telgi põranda all…Hiljem selgus, et olime oma telgi pannud hiire pesa peale, kellele ilmselgelt see ei meeldinud ja nii kisa tõstis. See teadmine võttis ka une. Päev ise oli üsna igav (väsinud, suur osa seltskonnast põõnas ja palav oli ka), õnneks mingi aeg hakkasid kiirendused, et sai neidki lauspäikese käes vaadata. Pärastlõuna püüdsin teha väikest uinakut, kuid see läks liiva, kuna lapsepõlvesõber oli kaasa võtnud oma semu, kes tegelikult eelistab rockmuusikat kuulata ning seda ka kõigile demonstreeris – automakis röökis Rammstein ja tüüp ise istus luukpäras, õllepurk käes ja ei lasknud ennast millestki segada. Sekundi murdosa mõtlesin, et nii võib veel keretäie teenida – tulla klubimuusika üritusele Rammsteini kuulama. Piletirahast vist kahju ei olnud? Tegime ka ühe sightseeingu Haapsallu, hankisime pitsat ja käisime rannas.

 

Õhtuks aga taas lava ette näppu viskama. Lang & Yepii ajal oli üsna vähe rahvast pealava ees, sest milline eestlane see ikka väga julgeb päevavalges end tantsulõvina näidata? Õnneks võõrleegionärid ja hämarus ajasid üha rohkem rahvast telklast lava ette ja meie jaoks oli tõeline staar Randy Katana. Me ei suutnudki otsustada, kumb oli vingem kas Marcel Woods või Randy Katana ning kas «Advanced» või «Play it louder». Igatahes olid need ühed parimad etteasted, mida üldse näinud olime. Dj Scot Project läks liiga kärramiseks ära ja me otsisime kvaliteetmussi angaaridest. Vastu hommikut eelviimastega tulime tulema. Küll oli Rammsteini–vend mingi tibiniga juttu peale saanud telklas, kuid see lõppes kiirelt, sest minug aolnud sõber teatas kõlavalt: «Mis sa sebid seal? Naist´w?» Selle peale ilmselt tibin solvus ja tüüp pidi ikka üksi telgis ööbima.

 

Lahkudes oli suur puhumisreid, kuid kuna sõber on hullem uudishimu, siis teatas, et tahab näha kogu lennuvälja kompleksi ning sõitsime siis neid maandumisradu pidi platsi teisele poole ja sealt tee peale ning jäime ka puhumisreidist ilma. Koju jõudes olime kõik rampväsinud, aga emotsioonid olid laes ja arutasime, kes tegi hea setti ja mis lood eriti tegijad. Õnnetu Rammsteini–vend meiega suurt kaasa ei rääkinud, ei pannud talle seda pahaks, oli ju lihtsalt kaasas ja tibist jäi ka ilma.»

 

Aitäh, Merili, põhjaliku ja huvitava jutu eest! Avaldame siin nimekirja inimestest, kes võitsid tasuta pääsmed AP Jamile, need saab kätte Elu 24 toimetusest Tallinnas Maakri tänav 23a: Renee, Kätlin, Grete, Kelli, Krissu, Merx, Stella, Harriet, Paul, Prix.