N, 29.09.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Liiga lühike kastmisvoolik aitas lahendada Stonehenge`i mõistatust

Inna-Katrin Hein
Liiga lühike kastmisvoolik aitas lahendada Stonehenge`i mõistatust
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Stonehenge
Stonehenge Foto: SCANPIX

Briti arheoloogide sõnul aitas liiga lühike kastmisvoolik lahendada megaliitehitise Stonehenge`i ühte mõistatust.

Ilmnes, et Stonehenge oli kunagi täiuslik kiviring, edastab The Telegraph.

Mõistatus sai lahenduse kui väga kuiv suvi paljastas kohad, kus kunagi olid kivid.

Wiltshire´is Salisbury tasandikul asuva ehitise ümbrust kastetakse, et sealne rohi oleks niiske ja roheline.

Sel aastal jäi aga kastmisvoolik liiga lühikeseks ning see ei ulatunud igale poole. Muruosad, mis vett ei saanud, kõrbesid ära. Paljastus maapind, milles oli näha seal kunagi olnud suurte kivide jäljed.

Teadlaste sõnul mõjutavad pikka aega mingil alal olnud objektid sealset taimekasvu. Taimekasv jätkub samamoodi ka siis, kui objektid on kadunud.

Stonehenge´i hooldustöötajad märkasid kummalisi lohkus paiku, mis viitavad, et seal võisid varasemal ajal kivid olla.

Ajaloolased on pikka aega pead murdnud, kas Stonehenge oli kunagi täiuslik ring või mitte.

Paigas tehtud mitmed uuringud ei ole seni sellele kindlat vastust andnud.

Wikipedia: Stonehenge on neoliitikumi ja pronksiajastu monument.

Arheoloogide arvates ehitati see millalgi 2000 – 3000 eKr. 2008. aastal süsinikmeetodil uurimine näitas, et esimesed kivid pandi püsti millalgi 2200 – 2400 eKr.

Varasema uuringu kohaselt pandi sinakad kiltkivid paika juba millalgi 3000 eKr.

Välja on pakutud, et Stonehenge on võinud olla nii jumalate kummardamise paik, matmispaik, ohverdamiskoht kui ka observatoorium.

Viimasele viitavad talvise pööripäeva päikesekiirte langemine kivide vahel.  

Märksõnad
Tagasi üles