Nääpsulestad on inimeste lahutamatud kaaslased

Nääpsulest Foto: Wikipedia.org

Inimeste peas elavad imeväiksed kaheksa jalaga lestad, kes on meie lahutamatud kaaslased.

Tegemist on inimsilmale nähtamatute olenditega, kuid uuring näitas, et neid leidub kõigil, edastab Daily Mail.

Inimestel nahal on kahte liiki lestasid - Demodex folliculorum ja Demodex brevis.

Tegemist on lestadega, kes elavad imetajate, kaasa arvatud inimene karvafolliikulites ja rasunäärmetes. Need lestad tekitavad haigust, mis kannab nime demodikoos.

«Mikroskoobiuuring näitas, et oma kaheksa väikse jala abil nad lausa ujusid meie organismi toodetavas rasus. Tundub, et need «väikesed sõbrad» on kogu aeg meiega. Nad on osa naha faunast,» sõnas uurija Megan Thoemmes.

Uuring näitas, et  kõigil 29 uuritul, kelle vanus oli üle 18 eluaasta, oli nende lestade DNAd.

Tehti kontrolluuring suurema grupi inimestega, mis näitas sama.

Teadlased ei tea, kuidas need lestad levivad. Teooria kohaslet levivad nad emalt lapsele rinnaga toitmise ajal.

Mida noorem inimene, seda vähem tal neid lesti on.

Teadlased oletavad, et öisel ajal tulevad need lestad folliikulitest ja rasunäärmetest välja ning liiguvad inimeste nägudel.

Arvatakse, et need lestad olid juba varajastel inimestel, kes Aafrikast välja rändasid. Hiljem tekkisid erinevad rassid ning ka lestad muutusid vastavalt oma peremeesorganismile.

Seda luba oletada asjaolu, et hiinlastel olevad lestad on geneetiliselt erinevad  kui need, mis on ameeriklastel.

Uurijate arvates on need inimkehal elavad lestad evolutsiooni kõrvalharu.

«Imetajad arenesid ning seda tegid ka lestad. Liigid adapteerusid uutes keskkondades,» teatasid uurijad.

Wikipedia: nääpsulestad  on sigarja kehakujuga ning 0,2–0,5 millimeetri pikkused.

Neil on neli paari koonusjaid kahe küünisega lõppevat jalga.