«Ellujäämine hõimuna» (Survive the Tribe) õpib bioloog Hazen Audel ellujäämisoskuseid maailma kõige eluvaenulikemas kohtades elavatelt hõimudelt.
«Ellujäämine hõimuna» õpetab tähtsaid ellujäämisnippe
«Ellujäämine hõimuna» esilinastub National Geographic telekanalil 28. augustil kell 21.00.
Kuueosalise dokumentaalsarja filmimise ajal elas Hazen Audel kuue erineva hõimu juures. Siin on nimekiri ellujäämisnippidest, mida ta aasta jooksul maailma vanimate hõimude juures elades õppis:
1. Käitu nagu kohalikud!
Kohalikud on oma maa suurimad eksperdid – olgu nende maaks džungel, kõrb või Arktiline jää. Nad teavad iga ruutmeetrit oma territooriumist, selle ohte ja võimalusi, ning neid teadmisi jagavad hõimu vanemad liikmed noorematele igapäevaste toimetuste käigus. Nii on seda tehtud põlvest põlve, kindlustades seega hõimu säilimise.
2. Ole loodusega sõber!
Loodus pakub meile kõike, mida elus püsimiseks vajame: süüa, juua ja katust pea kohale. Loodus aitab meil teha kasulikke otsuseid ning loodust jälgides õpime vältima seda, mis võib osutuda ohtlikuks.
3. Tee jätkusuutlik valik!
Põlisrahvad vaatavad alati kaugemale homsest. Nad elavad loodusega kooskõlas, teades täpselt, millal külvata ja korjata saaki, millist kala tasub püüda ning milline lasta tagasi vette. «Hõimude igapäevaelu on suunatud sellele, et samasugune eluviis saaks jätkuda ka tulevastel põlvedel. Kui püüdsin Saalomoni saartel pisikese kookoskrabi, siis pidin selle tagasi vette laskma, et ta saaks kasvada suureks. Saare elanikud tarvitavad söögiks vaid täiskasvanud krabisid – et need jõuaksid enne toidulauale sattumist sigida,» selgitas hõimude reegleid Hazen Audel.
4. Ela jäätmevaba elu!
Hõimurahvastel ei teki mõttetuid jäätmeid. Kõik kasutatakse maksimaalselt ära. Jahisaagiks langenud looma liha süüakse ära viimse kui tükini, tema nahast valmistatakse endale rõivad ning luudest-kontidest meisterdatakse tööriistu ja relvi.
5. Ära anna alla!
Isegi kõige meeleheitlikumas situatsioonis löövad meie ürgsed ellujäämisinstinktid välja ja aitavad päästa elu. Ecuadoris elamise ajal eksis Audel vihmametsas ära. Esialgne hirm asendus eesmärgistatud (rahuliku) tegutsemisega, kui Audelile meenusid hõimukaaslastelt saadud teadmised piirkonna eripäradest – need aitasid ta tagasi oma hõimu juurde.