Lähis-Ida vanimaks metallesemeks on naaskel

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lähis-Ida vanimaks metallist leiuks on naaskel
Lähis-Ida vanimaks metallist leiuks on naaskel Foto: jpost.com

Arheoloogid leidsid Lähis-Idast vasest naaskli, mis on sellest piirkonnast leitud vanimaks metallist esemeks.

Leid näitas, et Lähis-Idas tegeleti metallitöötlusega rohkem kui 6000 aastat tagasi, edastab Discovery News.

Metallist naaskel leiti Iisraelist arheoloogiliste väljakaevamiste paigast Tel Tsafist, mis asub Jordani jõe lähedal.

Piirkonnas oli inimasutus juba 4600 – 5100 eKr. Paik avastati esmakordselt 1950. aastal ning alates 1970. aastatest on seal väljakaevamisi tehtud.

 Tel Tsafis leiti ka pinnaseblokkidest ehitatud majade jäänuseid ning mitu vilja hoidmiseks mõeldud tornikujulise hoone jäänust. Neisse võis mahtuda 15 – 30 tonni nisu või oder.

Lisaks oli külas mitu küpsetusahju, milles olid loomade küpsetamisest jäänud luud.

Leiupaigas oli ka vulkaanilise klaasi jäänuseid. Sellist klaasi leidub Türgis Anatoolias ja Armeenias. Samuti oli seal Egiptusest Niiluse jõest pärit jõekarpe ning Süüriast ja Mesopotaamiast pärit keraamikat.

Arheoloogide sõnul näitas kõik see kokku, et tegemist oli oma aja kohta jõuka kommuuniga.

Leitud vasest naaskel n 4,1 sentimeetrit pikk, läbimõõt on laiemas otsas viis millimeetrit ja kitsamas otsas üks millimeeter.

See naaskel leiti umbes 40-aastasena surnud naise hauast. Talle oli matuseriietele pandud 1668 jaanalinnu muna koorest vöö.  

«Sel naisel oli palju hauapanuseid, mis näitab, et tegemist oli jõuka naisega. Võimalik, et see matus on esimene näide sotsiaalse kihistumise kohta,» sõnas arheoloog Danny Rosenberg.

Enne seda leidu oli Lähis-Ida vanimaks metall-leiuks Nahar Mishmari koopast leituid vaskesemed ning kuldsõrmused, mis leiti Nahal Qanahi koopast. Need pärinevad ajast 3800 – 4500 eKr.

Naaskli keemiline analüüs paljastas, et selle valmistamiseks kasutatud vask pärineb leiukohast 1000 kilomeetri kauguselt Kaukasuse piirkonnast.

Oletatakse, et vask toodi sealt kohale ning siis valmistati vajaminevad esemed.

«Tel Tsafi elanikud tundsid vase kaevandamist ja vasest esemete valmistamist sadu aastaid enne seda kui see hakkas levima Vahemere piirkonnas,» teatas arheoloog.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles