Toomas Alatalu oli üks kahest, kes võis ETV ekraanil habemega olla

Toomas Alatalu Foto: Karli Saul

Elu24 avaldab ETV sünnipäevanädala puhul lugusid, mis said tehtud 19. juulil endiste teletöötajate kokkusaamisel.

Toomas Alatalu (67) on endine riigikogulane, väliskommentaator ja ajaloolane. ETV alustas ta 1967. aastal saatega  «Rahvusvaheline panoraam», kust vallandati 11 aastat hiljem parteibosside poolt, kuigi ta kuulus samal ajal parteisse.

Eilsel ETV vilistlaste kokkusaamisel oli Alatalu silmnähtavalt heas tujus, ning meenutas möödunud aegu.

Huvitava asjaoluna selgus, et 70ndatel oli ETVs kord, et mehed ei tohtinud ekraanil esinedes kanda habet. Alatalu sõnul võisid ainult kaks meest seda normi rikkuda, need olid Hardi Tiidus ja tema. Alatalu saade «Rahvusvaheline panoraam» oli vaatajate hulgas popp.

«Mul olid kaardid selja taga, panin sinna saate ajal pilte peale, see stiil inimestele meeldis,» räägib Alatalu. «Meeldis ka Moskva sakstele, kes käisid Eestis suviti puhkamas. Nad arvestasid seda, et kui meie ei räägi hästi, siis pole võimalik konkureerida Soome TV-ga.» Alatalu toob näiteks Soome TV populaarsuse kohta tõiga, et 1984. aasta olümpiamänge kogunes Tallinna hotellidesse vaatama Moskva intelligents ja ladvik, sest Nõukogude Liidus seda spordivõistlust ei näidatud.

Ju aga ei hoidnud Alatalu end välispoliitikast rääkides küllalt vaos, sest tema karjääri ETVs lõpetas partei keskkomitee sekkumine. «1978. aastal tõsteti mind kõige suurema vaadatavuse tipul programmidest välja,» ütleb Alatalu.

Mõnevõrra üllatuslikult avaldab Alatalu, et praegune ETV välisteemade saade «Välisilm» talle suurt ei meeldi. «See saade on keskpärasus ja teadaoleva info ümberjutustamine. On kas võimalust, kas edastame infot huvitavamas vormis või analüüsime, selgitame rahvale ära, mis on sündmuse taga. Meil on see esimene joon puhtalt domineeriv. Rahvas on võimeline korralike analüüse kuulama. Tuleb leida sobiv inimene ja see ekraanile tuua,» arvab Toomas Alatalu.

Alatalu jälgib ETVst teisigi saateid, näiteks jalgpalliülekandeid.

«Vaadates äsjast jalgpalli MMi, oli mul väga piinlik meie teleinimese pärast, kes ei oska hääldada hispaaniakeelseid nimesid,» toob ta välja ühe nüansi.

Kuidas siis Iker Casillase nime õige häädus on, kas [casiljas] või [casijas]?

Alatalu: [casijas].Niisugused asjad tuleks endale selgeks teha. Küsimus on selels, et iga inimene pole võimeline olema õpetaja. Teleesineja on paljuski kooliõpetaja, kes oskab asja selgeks rääkida ja ka selgeks joonistada tahvlil. Välispoliitika on niisugune asi, kus visuaalne moment on väga tugev.

Nagu Valdo Pandil oli stuudiopõrandal suur kaart.

Alatalu: Ma võin öelda, et Valdo Pandi viimane saade Hispaaniast oli kavandatud kaheosalisena. Saate esimene pool oli Hispaania kodusõjast aastatel 1936-1939 ja teist poolt pidin tegema mina. Hispaania üleminek demokraatiale aastast 1976. Kahjuks tuli niimoodi välja, et tuli ainult esimene saade, olin ise siis Kamtšatkal matkamas. Kahjuks Valdo Pant lahkus. Arvan, et sellest oleks tulnud üks parimaid saateid, kus oleks antud ajalugu kahel erineval tasandil – 30ndail ja 70ndail. Aga noh, see on kõik [öeldud – T.L.] meenutuste korras.