/nginx/o/2014/08/22/3292707t1hc5b5.jpg)
Hiina ja Austraalia sotsiaalteadlaste uuring näitas, et tige ülemus niiöelda nakatab ka oma alluvad tigedusega ning kogu meeskonnas võivad levida konfliktid.
Kiuslik ülemus «nakatab» ka alluvad kiuslikkusega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle tagajärjel kannatavad kõik, kaasa arvatud juht, edastab Daily Mail.
Sotsiaalteadlased uurisid Hiina 10 firmas 51 töökollektiivi.
Meeskondade keskmine suurus oli kuus töötajat, kes täitsid erinevaid tööülesandeid.
Teadlasi huvitasid verbaalne kiusamine ja solvavad e-kirjad.
Töötajad tundsid end nende tagajärjel mitte väärtustatuna ja panustasid ühisesse meeskonnatöösse vähem.
Samal ajal kui ühte töötajat kiusati, hakkasid kasvama konfliktid teiste töötajate vahel.
Sama uuring viidi läbi USAs laboritingimustes, kus osales 300 inimest.
Michigani ülikooli uuring kinnitas Hiina uuringut, et ülemusepoolne verbaalne kiusamine on üsna levinud.
Uuringut juhtinud teadlase Crystal Farhi sõnul ei mõjuta kiusamine ainult kiusatavat, vaid kõiki meeskonnaliikmeid, kes hakkavad juhi eeskujul kiuslikeks.
«Kiusamisjuhtumite puhul ei ole tegemist vaid kahe osapoolega, vaid see levib edasi teiste töötajateni,» selgitas uurija.
Ta lisas, et juhi käitumist ja suhtlusviisi jäljendatakse.
Varem tehtud uuringu kohaselt jäljendavad töötajad ka juhi positiivset käitumist.