/nginx/o/2010/07/20/405338t1h0331.jpg)
Hiljuti avaldatud raamatus « Hitler's Alchemists: The Secret Attempts to Manufacture Gold in Dachau» (Hitleri alkeemik: salajased katsed teha Dachaus kulda) kirjeldatakse kuidas natsi-Saksamaa käivitas plaani hakata kividest, liivast ja muust maapõues peituvast kulda tootma.
Kulda vajas natsiriik relvade ostmiseks ja sõja käivitamiseks, kirjutab The Telegraph.
Kullavalmistamise projekti eesotsas oli SSi juht Heinrich Himmler, kes andis 1938. aastal käsu asutada Dachau koonduslaagrisse salajane osakond. Seda juhtis keemik Karl Malchus, kes suutis natsijuhtidele kinnitada, et kividest ja liivast on võimalik toota kulda.
Natside kullaprojektist raamatu kirjutanud Saksa ajaloolane Helmut Werner on veendunud, et Malchus oli tegelikult Briti agent, kelle eesmärgiks oli Himmleri tegevuse saboteerimine.
«Malchus elas veel 1938. aasta alguses Suurbritannias. Kuid aasta teisel poolel juba Saksamaal, kus tal õnnestus Himmlerit oma ainulaadsetes oskustes veenda. Tegemist oli aga brittide suurpettusega,» seisab raamatus.
Natsid olid esialgu Malchuse suhtes siiski skeptilised ning kontrollisid keemiku tegevust. Eriti kanti hoolt selle eest, et Malchus ei saaks Dachausse sisse viia kulda, mida ta oleks esitlenud kui liivast saadud kulda.
Nutikas keemik peitis imeväikseid kullatükke sigarettide sisse. Ta esitles seda kulda Himmlerile kui kindlat asitõendit.
Himmler sai siiski lõpuks tõe jälile. Keemik vangistati ja teda hoiti kuid Dachau koonduslaagris.
Kuid natsid vabastasid ta lõpuks ning talt võeti vaikimisvanne, et ta ei räägi kullapettusest mitte kellelegi. Eriti pidi ta suu kinni hoidma selle koha pealt, et ta suutis Himmleril naha üle kõrvade tõmmata.
Pärast Teist maailmasõda jätkus Malchuse alkeemiku karjäär. Ta suri 1950. aastate alguses ilma, et oleks suutnud mõnest looduses leiduvast ainest kulda teha.