/nginx/o/2014/08/21/3291541t1hfa81.jpg)
Arheoloogilised uuringud näitasid, et teod ei ole tänapäevane delikatess, vaid neid söödi juba 30 000 aastat tagasi.
Tigusid söödi juba 30 000 aastat tagasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seda tõendavad Hispaania Ibeeria koobastest leitud teojäänused, edastab Discovery News.
Teadlaste sõnul hakkasid paleoliitikumis Hispaanias elanud inimesed 10 000 aastat varem sööma tingusid kui teiste Vahemere piirkondade elanikud.
Hispaania Institut Català de Paleoecologia Humana i Evolució Social instituudi uurija Javier Fernández-López de Pablo sõnul said paleoliitikumi inimesed tigudest tähtsaid vitamiine ja valke.
Ta lisas, et neandertallased sõid meretigusid, kuid varem oli vähe tõendeid, et maatigusid sõid ka nüüdisinimesed.
«Paleoliitikumi elupaikadest on leitud tigude jäänuseid, kuid nende määratlemine toiduallikana on keeruline,» tõdes Fernández-López de Pablo.
Ta lisas, et mitte vaid inimesed ei söönud tigusid, vaid ka siilid ja linnud ning selle tõttu on keeruline teha kindlaks, kellest teod on jäänud.
Fernández ja ta kolleegid tegid väljakaevamisi Hispaanias Benidormis paigas, mis kannab nime Cova de la Barriada. Nad leidsid sealt inimasutuse jälgi – lõkkeasemeid, tööriistajäänuseid ja loomaluid ning sadu tigude kodasid, mis viitavad iidsele söögile.
Paigast leitud loomaluud olid murtud, mis näitas, et neist taheti luuüdi kätte saada.
Tulel küpsetatud teod olid Iberus alonensis liigi esindajad. Tänapäeval kasutatakse neid näiteks sellises roas nagu paella.
Uurija lisas, et tigude kojad olid kõik ühesuurused, mis viitab, et nad korjati kokku kui nad olid umbes üheaastased.
Tigudes on palju A-, B3-,B6- ja B12-vitamiini ning on kasulikud südamele ja veresoonkonnale.
Fernández jätkas, et kuna iidsed inimesed korjasid vaid täiskasvanud tigusid, siis viitab see tigude teadlikule kasvatamisele.
Ei ole täpselt selge, miks just paleoliitikumis hakati tigusid sööma ja mitte varem. Oletatakse, et inimkond oli siis jõudnud arengus murrangupunkti ning ilmnesid mitmed uued oskused. Hakati tegema kaljujooniseid ning asuti elama suuremate kogukondadena ning ka menüü laienes.