Neandertallased ja nüüdisinimesed eksisteerisid Euroopas koos kuni 5000 aastat

Neandertallase pea rekonstruktsioon

FOTO: SCANPIX

Uus uuring näitas, et neandertallased ja nüüdisinimesed eksisteerisid Euroopa aladel koos seniarvatust kümme korda pikema perioodi jooksul.

Luude ja tööriistade uuring paljastas, et kaks liiki elasid kõrvuti kuni 5000 aastat, edastab BBC.

Uue teooria kohaselt oli neandertallaste ja nüüdisinimeste vahel kontakte, nad jagasid ideesid ja kultuurisaavutusi.

«Saime täpsema luude dateerimismeetodi abil kahe liigi kooseksisteerimise kohta uut informatsiooni,» teatas uurija Pallab Ghosh.

Rahvusvaheline teadlastemeeskond uuris Oxfordi ülikoolis rohkem kui 400 Euroopa erinevatest osadest pärit iidseid inimluid luid.

«Tulemused näitasid varasemast täpsemalt, et neandertallased ja nüüdisinimesed suhtlesid ning et nad olid koos pika aja vältel,» lausus Oxfordi ülikooli teadlane Thomas Higham.

Ta lisas, et nüüdisinimeste tõttu neandertallaste kiire väljasuremine ei pea paika.

«Tegemist on märgatavalt keerukama protsessiga. Kaks inimgruppi olid omavahel kontaktis ning eksisteerisid külg külje kõrval,» jätkas asjatundja.

Neandertallaste luude uus uuring aitas anda ka selle liigi täpsema väljasuremisaja.

Paari varasema uuringu kohaselt arvati, et nüüdisinimesed ja neandertallased eksisteerisid Euroopas koos vaid 500 aastat.

Siis oletati, et nüüdisinimestel ja nenadertallastel oli kokkupõrkeid, mis viimastele saatuslikuks said. Või siis neandertallased said haigused, mille vastu neil immuunsus puudus.

Neandertallased ja nüüdisinimesed jahtisid samasid loomi ning korjasid taimi toiduks ning elasid koobastes. Teadlased oletasid, et kahe liigi vahel võis käia võitlus söögi- ja eluressursside pärast.

Uus uuring näitas aga, et kaks liiki eksisteerisid Euroopas koos kuni 5000 aastat. See teotab ka osade arheoloogide leide, mis näitasid, et neandertallastel olid enne väljasuremist sama efektiivsed kivist tööriistad kui nüüdisinimestel. Samuti olid neandertallaste ehted nüüdisinimeste ehetega sarnased.

Neandertallased surid välja 39 000 – 41 000 aastat tagasi. Tegemist on seni kõige täpsema ajaga nende väljasuremise kohta ning see leidis aset siis, kui Euroopas algas jääaeg.

Uued andmed näitasid ka seda, et nüüdisinimesed jõudsid Euroopa aladele mitutuhat aastat varasemast arvatust varem. Oletatavalt 45 000 aastat tagasi.

On olemas arheoloogiline ja geneetiline materjal, mis tõendab, et nüüdisinimesed saabusid Aafrikast Euroopasse siis, kui neandertallaste populatsioon oli juba kahanema hakanud.

Suguluses olijad hakkasid järglasi saama ja see kiirendas veelgi väljasuremist.

Londoni loodusmuuseumi teadlase Chris Stringeri sõnul tekitas nüüdisinimeste saabumine neandertallastele probleeme juurde.

«Nad pidasid jahti samadele loomadele, korjasid samu taimi söögiks ja tahtsid elada parimates koobastest. Kahe liigi vahel tekkis ressurssidele konkurents. Neandertallased ei surnud siiski välja nii kiiresti kui varem oletati. Nüüdisinimesed ei kohelnud neid nagu loomi ega ka tapnud neid massiliselt. Neandertallased ei nakatunud ka nüüdisinimeste poolt Aafrikast toodud haigustesse. Nende väljasuremine oli järk järguline protsess,» selgitas teadlane.

Neandertallaste arva kahanes, samas kui nüüdisinimeste arv kasvas.

40 000 aasta tagune jääaeg oli viimaseks piisaks neandertallaste elukarikas. Populatsioon nõrgenes veelgi ning lõpuks suri see inimliik välja.

Tagasi üles