Rootsi «Pompeiis» tehti Vana-Rooma kuldmündileid

Solidus Foto: Wikipedia.org

Rootsi arheoloogid leidsid Rooma impeeriumi ajast pärit kuldmünte, mida peetakse väga väärtuslikuks.

Asjatundjate sõnul aitab see mündileid täita auke Rootsi ajaloos, edastab The Local.

Mündid pärinevad keiser Valentinianus III ajastust. See keiser valitses 425 – 455 pKr.

Tegemist on solidustega, millega maksti Rooma sõduritele. Rooma impeeriumi armees oli ka Ölandilt pärit palgasõdureid, sest Rootsi oli Rooma impeeriumi ääreala.

Ölandi saart peetakse Rootsi «Pompeiiks», kuna seal on tehtud suuri ja tähtsaid arheoloogilisi leide.

Kalamari muuseumi arheoloogid koostöös Lundi ülikooliga on Ölandil väljakaevamisi teinud viimased kolm aastat.

Asjatundjad uurivad Skandinaavia ajaloos suurt migratsiooniperioodi, mis leidis aset 400 – 550 pKr ehk 400 aastat enne viikingiajastut.

«Ölandilt on ka varem münte leitud, kuid nüüdne leid oli erakordne. Tavaliselt leiame münte põldudelt. Nüüdne leid aga tehti paigas, kus kunagi asus ehitis. Seal tapeti inimesi,» lausus väljakaevamiste juht Helena Victor.

Ta lisas, et Sandby kindluses toimusid tapatalgud ning mündid on selle tunnistajad.

Victori sõnul on solidused hindamatud. Üks solidus tänapäeva vääringus olla luksusauto hinnas.

Rooma impeeriumi sõdurid teenisid viis solidust aastas ning pärast armeest lahkumist viisid vara koju.

Arheoloog lisas, et Ölandil peetakse ka 1500 aastat hiljem Sandborgi ala tabuks.

«Vanemad ei luba oma lapsi sellele alale mängima, öeldes et see on ohtlik. Nad ei tea ajaloolisi fakte, küll aga on põlvest põlve edasi antud, et see on ohtlik,» lisas Victor.

Leitud kuldmündid pannakse Kalmari muuseumisse näitusele.

Rootsis on viimasel ajal tehtud üsna palju arheoloogilisi leide. 2013. aastal avastati Lõuna-Rootsist viikingiaegseid ning rauaagseid münte. Stockholmist leiti aga 16. Sajandist pärit köögi jäänused.

Läänemerest paljastus vetevoogudesse jäänud iidne linn, mis tituleeriti kiviaegseks «Atlantiseks».