Mis juhtub, kui Islandi Bárðarbunga vulkaan hakkab purskama?

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Islandi ollakse valmis juhuks, kui vulkaan peaks purskama
Islandi ollakse valmis juhuks, kui vulkaan peaks purskama Foto: SCANPIX

Ilslandil Vatnajökulli liustikul asuv Bárðarbunga vulkaan on vulkanoloogide sõnul aktiveerunud.

Islandi meteoroloogia- ja seismoloogiateenistus tõstis vulkaani purskamisriski oranžile, mis tähendab seda, et viieastmelisel skaalal on see teisel astmel, kirjutab iltasanomat.fi.

Bárðarbunga piirkonnas on olnud juba  rohkem kui 1000 nõrka maavärinat. Liustikule pandud  vulkanoloogilised mõõteriistad kinnitasid maakoore liikumist.

Teadlaste sõnul on magma hakkanud liikuma maapinna suunas. Samas on võimatu ennustada, millal vulkaan purskab ja magma pinnale jõuab ning kas purse on võimas või jääb üsna nõrgaks.

Maavärinaid on ette tulnud kahes paigas, kuid mitte otse kraatris. Asjatundjate arvates on üsna ebatõenäoline, et kordub 2010. aasta stsenaarium. Siis peatas Islandi Eyjafjallajökulli vulkaani purse Euroopa lennuliikluse kaheks nädalaks.

Kui magma jääkoore all purskab, siis jää sulab ja võib tekkida 14 korda nii palju vett, kui on magmat. Vesi voolab liustikult alla ja tekitab üleujutuse.

Vatnajökulli all toimunud vulkaanipurse sulatas suure osa jääst ning veelaviin sulges piirkonnas kulgeva maantee 17 kilomeetri ulatuses.

Kui magma purskub maapinna suunas, siis tekib kuuma laava kokkupuutel maapinna erinevate jahedate kihtidega plahvatusi.

Kui magmal ei ole vett ees, siis tekib võimas purse. Laava võib jõuda sadade meetrite kõrgusele.

Briti vulkanoloogi Dave McGarvie sõnul on kõige mustemaks stsenaariumiks kui Bárðarbunga purse käivitab tektooniliste sündmuste ahela, mis levib lõuna suunas. Seal on maapinna murrangud, mis on tekitatud Islandi suurimate laavajõgede poolt umbes 9000 aastat tagasi.

«Need murrangud on ligikaudu 100 kilomeetrit pikad. Kui mööda neid voolav laava jõuab Torfajökulli vulkaanini, võib ka see vulkaan aktiveeruda,» lausus McGarvie.

Asjatundja sõnul on selles vulkaanis suur hulk vedelas olekus magmat, mis võib plahvatuslikult purskuda ning tekitada suuri tuhapilvi.

Torfajökulli vulkaan purskas viimati 1477 – 1480 ning siis ei olnud tegemist kuigi võimsa purskega. 874. aasta purse aga tõi kaasa Islandi taeva osaliselt katnud tuhapilve.

Bárðarbungast lõunas on ka jõed, mis annavad suure osa Islandi energiast. Vulkaanipurse selles piirkonnas tekitaks keerulisi probleeme elektri tootmisel.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles