Lelude lugu vol 3

"Lelulugu 3". Foto: promo

“Lelulugu 3”
Osades Andres Raag, Janek Joost, Mirtel Pohla, Andrus Vaarik, Tõnu Aav.
Lavastanud Lee Unkrich.
1 tund ja 46 minutit.
Hinnang: väga hea.
Vaata kinode kavasit siit.

1995. aastal olid võib-olla ainult vähesed kuulnud väikesest arvutianimatsioonile pühendunud firmast nimega Pixar. Viisteist aastat hiljem pole olemas vist enam kedagi, kes poleks eelpool nimetatud filmikompaniist midagi kuulnud, sest selle suhteliselt lühikese aja jooksul on stuudiol õnnestunud teenida maailma kinokassades pea kuus miljardit dollarit, koguda kakskümmend neli Oskarit, võita kuus Kuldset Gloobust ning pälvida kolm Grammy muusikaauhinda, igasugustest muudest tunnustusest rääkimata.

Kõik see sai alguse lustaka linateosega „Lelulugu”, mille kolmandat osa on nüüd kõigil võimalik suurelt ekraanilt kaema minna. Ja seda lausa sulaselges eesti keeles.

Eelmistest osadest tuntud Andy, kes oli pikka aega kõne all olevate lelude peremees, on viimaks suureks saanud ja otsustanud oma elukorraldust kardinaalselt muuta. Esimeseks sammuks täiskasvanuks saamise teel on vanemate silma alt minema kolimine, mis on võrdsustatud noormehe astumisega kolledžisse, kus tema lemmikmänguasjadel kahjuks enam kohta ei ole. See seab lelude edasise saatuse küsimärgi alla.

Selgus saabub mänguasjade saatmisega lastesõime, kus pöörased põnnid ei jõua ära oodata, millal nad saavad oma väikeste kleepuvate sõrmedega äsja saabunud „kaupa” halastamatult lammutama asuda. Taas peavad tõsine kauboi Woody ja ülientusiastlik astronaut Buzz Lightyear oma jõud ühendama, et terve igaviku koos veetnud lelusid sellisest tulevikust päästa. Loomulikult kulgeb nende ettevõtmine lustlike viperustega, mis peaksid nalja ja naeru pakkuma igas vanuses vaatajatele. Üldjuhul õnnestub see suurepäraselt.

„Lelulugu 3” on üsna omanäoline, sest harva juhtub, et sarja kolmas osa on samal või isegi natuke kõrgemal kvalitatiivsel tasandil eelmistega. Kahtlemata on see märkimisväärne saavutus.

Kahjuks peavad Pärnu filmisõbrad jälle loobuma üha enam ja enam populaarsust koguvatest 3-D eriefektidest, sest meie kinotehnika nende vaatamist ei võimalda ja valikuvabaduse asemel piirdume ainult eestikeelse helitaustaga, mis pole sugugi halb, kuigi linateose sisututvustus lubab häbitult kolmekeelset heliriba.

Need aga on pisiasjad, mis filmi positiivset üldmuljet rikkuda ei suuda.