Arheoloogid uurisid haualeidu, mis lubab oletada, et iidsed egiptlased hakaksid mumifitseerimisega tegelema seniarvatust varem.
Iidsed egiptlased alustasid mumifitseerimisega seniarvatust varem
Asjatundjate sõnul alustati iidses Egiptuses mumifitseerimisega rohkem kui 6000 aastat tagasi. Populaarseks sai see aga 4300 aastat tagasi, edastab Daily Mail.
Vanim viide mumifitseerimise kohta pärineb Ülem-Egiptuses Mostagedda matmispaigast.
Eksperdid tegid kindlaks, et inimjäänuste ümber pandud materjalil oli männivaiku, taimeekstrakti, looduslikku parafiini ning taimset või loomset rasva.
Selliseid aineid kasutati ka hiljem, kui mumifitseerimine oli juba laialt levinud.
Teadlased uuritud kangaosad pärinevad Briti muuseumist ning need jõudsid sinna Egiptusest 1930. aastatel.
Uurijad lisasid, et 11 aastat kestnud uuringud andis selle iidse tsivilisatsiooni kohta uue pildi.
Seni on arvatud, et neoliitikumis ja dünastiate eelsel ajastul (3100 – 4500 eKr) lasid iidsed egiptlased surnud kõrbes ära kuivada.
Hiljem aga hakkasid vaaraoid ja teisi tähtsaid riigitegelasi teadlikult mumifitseerima. Selleks töötati välja retseptid ja viisid.
Vana-Egiptuses tegeleti mumifitseerimisega üle 2000 aasta.
Mumifitseerimine oli üsna pikk rituaal, milles esmalt eemaldati siseorganid, keha kuivatati ning siis pandi sisse asju, mis keha vormis hoiaks. Nahka immutati säilitavate vahenditega. Surnukeha ümber pandi kangatükid, mis olid samuti immutatud.
Iidsed egiptlased uskusid, et keha on hinge kodu ning selle tõttu tuleb keha säilitada ka teispoolsuse jaoks.
Vana-Egiptuses arvati, et inimesel on hing (ka), mis jääb kehasse, vaim (ba), mis lahkub kehast ning hingvaim (akh), mis jõuab allilma.
Mumifitseerimine muutus populaarseks Keskmise Kuningriigi ajal 1600 – 2000 eKr.