USAs töötav iraanlanna on esimene naisteadlane, kes sai kuulsa matemaatikaauhinna Fieldsi medali.
Iraanlanna on esimene naine, kes sai maineka matemaatikaauhinna
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
13. august 2014, 12:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
37-aastane Maryam Mirzakhani sai selle oma tööde eest kompleksgeomeetria alal, edastab BBC.
Lõuna-Koreas Soulis toimunud matemaatikute rahvusvahelisel kongressil anti välja neli medalit.
Rahvusvahelise matemaatikaühingu (International Mathematical Union – IMU) Fieldsi medalit peetakse Nobeli matemaatikamedaliga samaväärseks.
Fieldsi medali asutas Kanada matemaatik John Fields ning sellega kaasneb 15 000 Kanada dollari suurune rahaline autasu.
Esimene Fieldsi medal anti välja 1936. aastal. Alates 1950. aastast jagatakse medalit iga nelja aasta tagant. Medali saab 2 – 4 matemaatikut, kes ei tohi olla vanemad kui 40 eluaastat.
Lisaks Mirzakhanile said sel aastal Fieldsi medali ka Brasiilia matemaatik Artur Avila, kes sai juba 21-aastaselt doktorikraadi dünaamiliste süsteemide uurimise eest ning Kanada-USA teadlane Manjul Bhargava, kes tegeleb numbrite teooriaga.
Neljas medalisaaja oli Suurbritannia Warwicki ülikooli matemaatik Martin Hairer, kelle teemaks on kliimamudelite matemaatika.
Californias Stanfordi ülikoolis töötav Mirzakhani on esimene naine, kes nüüd Fieldsi medali sai. Naismatemaatikute kogukond on seda kaua aega oodanud.
Maailma juhtivmatemaatikute arvates oli Mirzakhani medalivõidu ära teeninud, kuna ta on suurepärane matemaatik.
Mirzakani uurimisteemaks on kujundid, mida nimetatakse Riemanni pindadeks.
«Selle auhinna saamine on minu jaoks suur au. Olen rõõmus, kui see innustab noori naismatemaatikuid,» lausus teadlane.
Mirzakhani sõndis Teheranis, kuid immigreerus USAsse. Ta kaitses oma doktoriväitekirja Harvardi ülikoolis.