Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Pildid: Kreeka matusemonumenti seostatakse Vana-Makedoonia impeeriumiga

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy

Arheoloogid uurivad Põhja-Kreekas Amphipolise lähedal Kastas hauaküngast, mida peetakse tähtsaks arheoloogiliseks leiuks.

Ekspertide hinnangul maeti sinna neljanda sajand eKr viimasel veerandil sõjaline juht, edastab BBC.

Arheoloogid on seal väljakaevamisi teinud viimased kaks aastat.

Juhtivarheoloogi Katerina Peristeri sõnul pärineb haud Vana-Makedoonia valitseja Aleksander Suure surmajärgsest ajast.

«Makedoonia impeeriumi alad laienesid. Tegemist on makedoonlaste matmispaigaga,» lisas asjatundja.

Põhja-Kreekast on ka varem Vana-Makedoonia aegseid haudu leitud. 1997. aastal võidi leida Aleksander Suure isa Philippos II matmispaik.

Arheoloogid on veendunud, et nüüd uuritavasse hauda oli maetud  Makedoonia impeeriumi tähtis isik. Kasta mäe matmispaik asub Kreeka pealinnast Ateenast 600 kilomeetri kaugusel põhjas.

Matmispaik on 497 meetri pikkune ning see on ehitatud Thalassose saarelt toodud marmorist. Arvatakse, et hauakoha arhtitektiks oli Aleksander Suure sõber Dinocrates.

Peristeri sõnul mängisid Aleksander Suure armee kindralid Makedoonia ajaloos tähtsat rolli ning neid maeti nagu valitsejaid.

Aleksander Suure lesk Roxana ja poeg Aleksander tapeti 311. aastal eKr kindral Cassanderi poolt.

Aleksander Suur ehk Makedoonia Aleksander (356 Pella – 10. või 11. juuni 323 eKr. Babülon) oli Makedoonia kuningas ning antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht.

Ta valitses 336–323 eKr.

Võitis  Granikose (334 eKr.) ja Issose (333 eKr.) pärslasi, alistas Väike-Aasia, Süüria ja Egiptuse.  Edasiste sõjakäikudega  allutas Pärsia suurriigi  alad ja kuulutas end Ahhemeniidide järglaseks ja Aasia valitsejaks. Rajatud hiigelriik lagunes pärast tema surma.

Aleksander Suure surma asjaolude üle spekuleeritakse seni. Arvatakse, et kuninga võis tappa kas alkoholi liigtarbimine, malaaria, maksahaigus või Lääne-Niiluse palavik.

Tagasi üles