/nginx/o/2014/08/08/3261451t1h4dc0.jpg)
USA kosmoseagentuuri NASA uuring näitas, et astronaute ohustab vähene magamine.
Astronaute ohustab vähene magamine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased kogusid magamisandmeid 64 astronaudi kohta, kes olid osalenud 26 USA komosesüstikulennus ning 21 astronaudi kohta, kes olid 13 missioonil Rahvusvahelises Kosmosejaamas (ISS), edastab Yahoo News.
Astronaudid kandsid uuringus randmel seadet, mis salvestas nende ärkveloleku ja magamise tsükleid. Samuti pidasid astronaudid päevikut oma ergas olemise ja unisuse kohta.
Kokku uuriti rohkem kui 4000 magamist Maal ning 4200 magamist kosmilistes tingimustes.
Tegemist on seni suurima astronautide magamisuuringuga.
Uuring tõi välja, et astronaudid kannatavad magamatuse alla, mis algab juba kolm kuud enne lendu.
Keskmiselt magasid astronaudid ööpäevas alla kuue tunni. See käis nii süstikulendudes osalenud kui ka ISSi missioonidel osalenud astronautide kohta.
NASA reeglites on ette nähtud, et astronaut peab magama vähemalt 8,5 tundi.
Vaid 12 protsenti magamistest süstikumissioonidel ning 24 protsenti ISSil kestsid kauem kui seitse tundi.
Kui astronaudid saabusid tagasi Maale, siis nad magasid seitse tundi või rohkem. Protsendid olid siis 42 ja 50.
«Magamatus on kosmosemissioonidel osalejate seas üsna levinud. Astronaudid vajavad pikemat uneaega nii treeningperioodil kui ka missioonil olles. Magamatus toob kaasa töövõime halvenemise ning see võib astronautide elu ohtu seada,» laususid uurijad.
Uuring paljastas, et kolm neljandikku astronautidest kasutab missioonil magamiseks unerohutablette.
Süstikumissioonidel kasutati rohkem kui pooltel juhtudel mitmekordset unerohukogust, et kasvõi natuke aega magada saada.
13 süstikumissioonist neljas võtsid meeskonnaliikmed unerohtu samaaegselt.
Unerohu selline rutiinne kasutamine teeb asjatundjatele muret, sest tekkida võivad kõrvalnähud, mis mõjutavad vaimset kohalolekut ja koordinatsiooni.
Orbitaalset kosmoselendu, kus Päike tõuseb ja loojub iga 90 minuti tagant, peetakse astronautide tervisele ja magamisrütmile kõige ebasobivamaks.
Astronautide sõnul on valgus ja valjud helid need, mis neid eelkõige magada ei lase.
Astronautide magamisraskused ei kao isegi siis kui nad on vaiksetes ja pimedates «magamiskambrites».
Asjatundjate sõnul peitub astronautide magamatuse probleemi põhjus gravitatsiooni puudumises.
Juba mõnda aega on päevakorral Marsi missioonid ning ka Punasele planeedile lendavaid astronaute ohustavad unehäired.
Muutused elu- ja töörütmis ning õigel ajal saadud valguskogus võivad aidata vähendada magamatust ja sellest tingitud väsimust.