Video: kas maha kukkunud toidu puhul kehtib viie sekundi reegel?

Kas maha kukkunud toidu puhul kehtib viie sekundi reegel? Foto: Youtube

Vsauce populaarteaduslikus videos arutatakse, kas maha kukkunud toidu puhul kehtib viie sekundi reegel.

Väidetavalt on viis sekundit maksimum, mil mahakukkunud toit ei ole nii saastunud, et seda süüa ei tohiks.

Videos esineva Michaeli sõnul on banaanid suurepärased söömiseks, kuid samas peetakse neid üheks radioaktiivsemaks toiduks.

Ta näitab, kuidas saab banaani lihtsamalt koorida – murda see pooleks. Samas aga võib banaan nii kergemalt maha kukkuda. Michael pillabki banaani maha ja küsib siis, kas see vili on saastunud või mitte.

«Kui kiiresti jõuavad põrandal olevad bakterid toidule?» küsib Michael.

Tema sõnul lähevad arvamused selles osas lahku – välja on pakutud, et 2 – 10 sekundi jooksul.

2003. aastal tegi üks teadlane uuringu, mille kohaselt 50 protsenti meestest ja 70 protsenti naistest tõstab põrandale kukkunud toidu üles ja sööb ära. Nad lähtusid viie sekundi reeglist.

Teises uuringus saastasid teadlased kolm erinevat põrandapinda salmonellaga. Leiti, et viis sekundit on liiga pikka aeg ehk toit saastus bakteritega kiiremini.

Pärast viit sekundit põrandal olemist oli maha kukkunud toidul 150 – 8000 bakterit. Neli minutit põrandal olnud toidul oli baktereid kümme korda rohkem.

Kas põrandale kukkunud toit saastub silmapilkselt? Kui kiiresti liiguvad bakterid ühelt objektilt teisele? Kaks objekti puutuvad kokku nii, et nende vahel ei ole vahet ning siis toimub bakterite rünnak? Atomaarsel tasandil on pilt teine ja subatomaarsed osakesed ei puutu teineteisega kokku.

Michael toob näite, et kui inimene tuleb dušši alt, siis ta võib kuni 500 grammi rohkem kaaluda. Kui salvrätik panna vedelikku, siis liigub vesi mööda salvrätikut üles, kuid see on vastuolus gravitatsiooniga. Põhjus selles, et vesi liigub mööda salvrätiku kapillaare kiiremini kui gravitatsioon veemolekule tagasi surub.

Kui kaks pinda puutuvad kokku, siis kui kiiresti toimub nendevaheline interaktsioon?

Molekulaardünaamika uurib molekulide või aatomite liikumist. Molekulid liiguvad ja vibreerivad mitmel viisil.

Molekulaartasandil ei pruugi objektide kokkupuudet peaaegu olla, kuid mikroskoopilisel tasandil võivad objektid isegi haakuda. Isegi kõige siledamad pinnad ei ole mikroskoobi all vaadates täiesti siledad.

Michael tõi näite, et telefoniraamatu leheküljed on õhukesed, aga kui panna kaks telefoniraamatut kokku, siis võib saada instrumendi, mille abil on isegi võimalik autot tõsta.

«Võimalik, et me ei peaks sööma üldse toitu, mis on millegi välisega kokku puutunud, sest baktereid on kõikjal,» lausus Michael.

Inimkehal on pidevalt väga suur bakterikogus. Neid võib olla rohkem kui USAs on elanikke.

Ühes grammis pinnases on 40 miljonit bakterit. Planeedil Maa on viis korda kümme astmes 30 baketrit.

Hulk baktereid on ka pangkaartidel ja rahal.

Sülearvuti klahvistikul võib olla märgatavalt vähem baktereid – 180.

Mobiiltelefon on üks neid elektroonilisi abivahendeid, mis kubiseb bakteritest. Kui puudutada mobiiltelefonis sõnumit kirjutades tähte V, siis võib saada 6281 bakterit.

Kuigi meie kehal ja ümbritsevatel asjadel on palju baktereid, ei haigestu me just sageli bakteritest põhjustatud haigustesse. Bakterite eest kaitseb tugev immuunsüsteem.

Seega ei pruugi maha kukkunud toit meile kahjulik olla ning viie sekundi reegli võib saata prügikasti.